Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tammevanal on seljataga üle neljasaja jõuluaja

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Polli tamme põlenud õõnsusesse mahub püsti seisma neli inimest. Söestunud pinnaga kokku puutunud rõivad peab aga hiljem pessu panema. | FOTO: Elmo Riig

Paistu lähedal metsas sirutab samblasi oksi taeva poole Polli tamm, mille õõnsaks põlenud tüvi meenutab päkapikkude peiduurgast.

Niisugusena on ta seal seisnud juba aastakümneid. Keegi ei mäleta enam, kes puuhiiglase põlema pani ja miks ta seda tegi, aga vanades andmekogudes on kirjas, et tamme sisemuses on kunagi lõket tehtud.

Vaatamata kehvale seisukorrale püsib puu vapralt püsti, sümboliseerides erakordselt tugevat elujanu. Kevaditi kasvatab ta endale rohelised lehedki külge, tõestamaks, et ka sedavõrd kannatama pidanud puu suudab lehtida.

Tamme sisemusse mahub end peitma neli inimest. Heledad riided tuleb aga pärast söestunud õõnsuses käimist pesumasinasse pista.

Veel mõne aasta eest pakkus tüvi hädalistele vihmavarju, kuid praegu sajab vesi sinna sisse. Ajahammas on viimase kolme aastaga tublit tööd teinud: õõnsus on pealt lahtiseks muutunud ning peaoksad meenutavad tühje torusid.

Näinud nelja sajandit

Et loodusseadused kehtivad ka tammede puhul, on seegi puuhiiglane iga aastaga veidi põduramaks muutunud. Kui teda jõulude eel Pollis vaatamas käisime, oli ta taas ühe oksa väsinult maha toetanud. Pole ka ime — on ju tammevanal turjal üle 430 aasta.

Vaatamata halvenevale tervisele viipas ta meile juba kaugelt. Tema taeva poole kõrguvad oksad hakkasid silma kohe, kui olime Polli talu juures üle põllu kõndinud ning metsatukka astunud.

Meil tuli üle ronida mitmest tormis räsida saanud puust, kuid vanahärrat ei olnud tuuleiilid häirinud. Ilmselt on aidanud tema positsiooni kindlustada see, et ta ei asu mitte Polli mägede tipus, vaid jalamil.

Tamme ümbritseb tihe mets, mida Viljandimaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Hille Lapp on pidanud oluliseks sellisena säilitada, et hiiglasele tuuletõke tagada.

Et puud parem imetleda oleks, on selle ümbrus kümne meetri ulatuses võsast puhtaks tehtud.

Ümbermõõt üle kuue meetri

Kunagi, kui Polli tamm oli alles poisike, laius tema ümber ilmselt lage maa. Hendrik Relve on oma «Põlispuude» raamatus oletanud, et mets on kasvanud sinna pärast Teist maailmasõda.

Hiiglane kuulub Viljandimaa suuremate tammede hulka. Tema kõrguseks mõõtis Hendrik Relve 1999. aastal 20 meetrit ja tüve rinnaümbermõõduks 620 sentimeetrit.

Hille Lapi arvates oleks Polli tamm tervena kindlasti maakonna suurim.

«Praegu jookseb mõõdulint õõnsusest otse üle, terve puu puhul moodustuks aga kumerus. Kui ümar osa juurde mõelda, oleks tamme ümbermõõt seitse meetrit või üle sellegi,» rääkis ta.

Peaspetsialist leiab, et tegemist on oma vanuse kohta ühe paremini säilinud tammega Viljandimaal.

«Vanuselt järgmine on Tõllamäe tamm, kuid seda on plombeeritud. Sama on tehtud Viiralti tammega,» kõneles Lapp.

Plombeerimise korral täidetakse puuõõnsus tsemendi ja saepuru seguga, et tüvi kauem püsti püsiks.

«Polli tamme otsustasime Hendrik Relvega looduslikku seisu jätta. Selle puhul kunstlikku plombeerimist tegema ei hakata,» lausus Lapp. «Las see tamm olla metsas seni, kuni talle eluiga on antud. Igavesti ei saa ühtki puud elus hoida.»

Nõnda see tamm seal seisabki, olles vaatamisväärsus nii ühelt kui teiselt poolt.

Kui teda terve külje poolt vaadata, meenutab ta hiiglasuurt elevandijalga, mida katab suurte vagude ja konarustega koor. See peab hakkama saama kaitsmise, toetamise ja toitainete edastamisega, sest tüve sel puul ju peaaegu pole.

Oma õõnsa poolega annab tamm märku sellest, et ka puud võivad vahel olla ütlemata vaprad. Ehk isegi vapramad, kui meie, inimesed, ette oskame kujutada.

TAMMED

Viljandimaa suuremad tammed:

Upsi tamm — ümbermõõt 656 sentimeetrit, kõrgus 25 meetrit;

Polli tamm — ümbermõõt 620 sentimeetrit, kõrgus 20 meetrit;

Undi tamm — ümbermõõt 590 sentimeetrit, kõrgus 22 meetrit;

Tõllamäe tamm — üm-bermõõt 563 sentimeetrit, kõrgus 20 meetrit.

Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem (1998. aasta andmed, «Eesti põlispuude» projekt)

Tagasi üles