Riik ei ole puuetega inimesi ära unustanud

EESTI PUUETEGA inimeste ootused toetuste tõusu osas on täiesti mõistetavad, sest puuetega täiskasvanute toetused on seisnud samal tasemel juba kuus aastat. See on tõepoolest kahetsusväärselt pikk aeg.

Samas kinnitan, et riik pole puuetega inimesi sugugi ära unustanud. Iga aastaga on üha rohkem panustatud rehabilitatsiooniteenustesse, abivahenditesse ja aktiivsetesse tööturumeetmetesse. Aasta-aastalt on kasvanud ka töövõimetuspension ning järgmisel aastal tuleb juurde puuetega laste hoiu teenus.

ERIVAJADUSTEGA täiskasvanute rehabilitatsiooniks eraldab riik tuleval aastal 44,7 miljonit krooni (kasv 11 miljonit) ja laste rehabilitatsiooniks 47 miljonit krooni (kasv 34 miljonit). Erivajadustega inimeste hoolekande eelarve kasvab tänavusega võrreldes 37,1 miljonit krooni ehk 171 miljoni kroonini. Tehniliste abivahendite eelarve suureneb selle aasta omaga võrreldes 52,7 miljonilt kroonilt 57,7 miljonini kroonini.

Turu-uuringute aktsiaseltsi ja Sotsiaalministeeriumi koostööna tehtud uuring näitas, et 56 protsenti puuetega inimestest vajab igapäevaelus paremaks toimetulekuks tehnilist abivahendit ning neist 90 protsenti juba kasutab seda.

Üha on tõusnud töövõimetuspension. Kui aastal 2004 oli see 40-protsendilise töövõimekaotuse puhul 990 krooni kuus, siis tänavu tõusis see 1269 kroonini. 100-protsendilise töövõimekaotuse puhul oli toetus 2004. aastal 1783 krooni ja tänavu 2457 krooni. Peagi algaval aastal kasv jätkub.

VÄITED, ET puuetega inimesed ei taha tööle minna ja riigil pole mõtet panustada aktiivsetesse tööturumeetmetesse, ei pea mingil juhul paika. Ülal mainitud uuring näitas küll, et puuetega inimeste tööhõive on madal, kuid selle taga peituvad paljuski tööotsijate eelarvamused ja hirmud.

90 protsenti tööle minna soovivatest puuetega inimestest on veendunud, et puude tõttu on raske sobivat tööd leida, ning 80 protsenti arvab, et tööandjad eelistavad puuetega inimesi mitte tööle võtta. Puuetega inimeste aktiivsemaks kaasamiseks tööturule on eelkõige tarvis tõsta nende motivatsiooni tööd otsida.

Puuetega inimesed tõid uuringus välja, et kõige rohkem vajavad nad nõustamist töökoha leidmisel (85 protsenti), täienduskoolitust või ümberõpet (74 protsenti), tööpraktikat või töö harjutamist (64 protsenti) ning transporditeenust või abi ringiliikumisel (64 protsenti). Aktiivsed tööturumeetmed just eelnimetatut pakuvadki.

PUUETEGA inimestele on neli konkreetset teenust: tugiisikuga töötamine, abistamine tööintervjuul, tööruumide- ja vahendite kohandamine ning abivahendite tasuta kasutada andmine.

Neile osutatakse ka palju teisi teenuseid, nagu karjäärinõustamist, tööturu koolitust ja tööpraktikat. Peale selle on võimalik saada tööpraktikal või tööturukoolitusel osalemise eest stipendiumi ning transpordi- ja majutustoetust.

Puuetega inimeste tööhõivele on riik kavandanud tuleval aastal ligi 11 miljonit krooni. Kokku on aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks uues eelarves planeeritud 79 miljonit krooni.

Kindlasti tuleb riigil veel innukam olla, et puuetega inimesed neist teenustest teadlikuks saaksid.

LÕPPENUD SUVEL kiitis valitsus heaks muudatuse, mille kohaselt hakatakse puuetega tööealistele inimestele töötamise korral kompenseerima osaliselt puudest tulenevaid lisakulusid, sealhulgas lisakulutusi transpordile. See võimalus peaks avanema esialgse kava järgi 2008. aastal.

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks Sotsiaalministeeriumi ettepaneku sotsiaalhoolekande seaduseelnõu muudatuseks, mis võimaldaks tuleva aasta 1. veebruarist pakkuda sügava ja raske puudega laste vanematele riigi rahastatavat lapsehoiuteenust. Teenus pakub laste vanematele lisahooldamise ja järelevalve võimalust viie päeva jooksul aastas.

Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidmist sel ajal, mil lasteaiad ja koolid või õpilaskodud on suletud. Lapsevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab Sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani.

Puuetega laste hoiu teenuse osutamiseks on kavandatud 2007. aasta eelarvesse 11 miljonit krooni.

PUUETEGA LASTE toetused suurenesid selle aasta algusest umbkaudu 25 protsenti. Sügava puudega lapse toetus tõusis 1020 kroonilt 1260 kroonile kuus. Lisaks makstakse puuetega lastele igakuist lastetoetust.

Täiskasvanud puuetega inimeste toetused kasvavad siis, kui rakendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsiooni. See toob kaasa individuaalse lähenemise ning näitab täpselt, kuidas ja kui palju tuleb toetada puuetega lapsi, puuetega tööealisi ja eakaid inimesi.

Sellekohane eelnõu peab valmis olema tuleva aasta märtsikuuks ja jõustuma 2008. aasta jaanuari algul. Tulenevalt kontseptsioonis seatud eesmärkidest tõstab riik kindlasti ka igakuiseid toetusi.

Koostamisel on eluaseme valdkonna arengukava aastateks 2007—2013. See seab üheks oluliseks eesmärgiks eluruumide kohandamise puuetega inimestele.