Saame sotsiaalse eelarve

Jaak Aab
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

VÕRRELDES EELMISTE aastatega on elu Eestis paremaks läinud. Töötuse protsent on kõigi aegade madalaim ning majandus rühib ülesmäge. Suure majanduskasvu valguses ei tohi aga unustada neid, kelleni edu ei jõua. Keskenduda tuleb sotsiaalsele heaolule.

Riigikokku jõudnud uue riigieelarve seaduse eelnõu järgi tõuseb Sotsiaalministeeriumi eelarve viie miljardi krooni võrra ehk 30,7 miljardi kroonini. Kõige rohkem raha on ette nähtud hoolekande, peretoetuste ning kiirabi olukorra parandamiseks.

ammu POLE ENAM uudis, et eestlasi jääb vähemaks. Üks suuremaid negatiivse iibe põhjustajaid on olnud perede vähene toetamine ja sellest tulenev kindlusetus tuleviku ees.

Valitsuses heakskiidu saanud peretoetuste veelkordne tõstmine võimaldab perede olukorda leevendada. Peretoetusteks on riigieelarves kavandatud peaaegu 1,8 miljardit krooni ehk 87 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Tuleva aasta 1. juulist tõuseb lapsetoetus alates pere kolmandast võsust seniselt 300 kroonilt 900 kroonini kuus. Ka õhtu- ja kutsekoolis õppijatele makstakse kuni 19-aastaseks saamiseni lapsetoetust, varem võimaldati seda vaid tavakooli ja osale kutsekooli õpilastele.

VANEMAHÜVITISE maksmiseks on 2007. aasta eelarves planeeritud 884 miljonit krooni. Kasv võrreldes 2006. aastaga on 61,4 miljonit krooni. Prognoositav keskmine vanemahüvitis on tuleval aastal 5080 krooni kuus.

Planeerime iseseisva elu alustamisel toetada eestkostel ja peres hooldamisel olnud lapsi. Peale hoolekandeasutustes kasvanud laste tahame neilegi anda ühekordset 6000-kroonist elluastumistoetust. Lisaks tõstetakse nendes peredes kasvavate laste igakuist toetust 600 krooni võrra.

Samas säilivad toitjakaotuspension ja kõik teised toetused, millele lapsel või perel on õigus.

PIKKA AEGA ON riiklik hoolekanne olnud alarahastatud. Sellele valdkonnale on järgmisteks aastateks plaanitud märgatavalt suuremaid summasid.

Laste hoolekandele on kavandatud ligi 184 miljonit krooni — kasv tänavuse aastaga võrreldes on 36,8 miljonit krooni. Erivajadustega inimeste hoolekande eelarve kasvab selle aasta 37,1 miljonilt kroonilt 171 miljoni kroonini.

Palgad on hoolekandeasutustes olnud aastaid minimaalsed. Kui sellele lisada suur koormus, on selge, miks haritud inimesel ei oli küllalt motivatsiooni seal töötada. Järgmisel aastal tõstetakse nende palkasid keskmiselt 25 protsenti.

HOOLEKANDEASUTUSTE ehituseks ja renoveerimiseks suurendatakse ressursse senisega võrreldes 106 miljoni krooni võrra ning koos välisabiga on see 2007. aastaks 123 miljonit krooni.

Nii mõnigi laste- ja hooldekodu saab uue katuse, tihedamad aknad ja nõuetekohase ligipääsetavuse. Oleme alustanud uute tänapäevaste hooldekodude ehitamist. Veel sel aastal valmivad uued hooned Karula Kodus Viljandimaal, kuhu investeeritakse kokku 65 miljonit krooni.

Erivajadustega täiskasvanute rehabilitatsiooniks kavandatakse 11 miljonit ja laste rehabilitatsiooniks 34 miljonit krooni rohkem kui mullu, kokku 91 miljonit krooni.

PRAEGUSE VALITSUSE esmaeelistus on sisejulgeolek, mille üks osa on kiirabi. Seetõttu oleme planeerinud kiirabi eelarve kasvu ennaktempos. Lisaks juba kinnitatud riigieelarve strateegias ette nähtud tõusule otsustasime kiirabile eraldada veel 30 miljonit. Kokku kasvab eelarve 80 miljonit krooni.

Järgmiseks aastaks on kiirabile plaanitud 309 miljonit krooni, mille arvel tõstetakse kiirabitöötajate palka, tagatakse vajalik täienduskoolitus ning parandatakse kiirabi logistikasüsteemi.

Ja lõpuks rõõmustav sõnum pensionäridele. Valitsus otsustas eelarve ja lisaeelarvega täiendada pensionikassa summat kokku rohkem kui 4,1 miljardi krooniga. Seda tehakse lisaks sotsiaalmaksurahale muude tulude arvelt.

Kokku on selle aasta lõpuks pensionikassas viis miljardit krooni, mis võimaldab katta nii eelmisi kui tulevasi pensionitõuse.

NII SELLE KUI järgmise aasta sotsiaalvaldkonna eelarve kasvab rohkem kui kunagi varem ning võimaldab leevendada selle valdkonna vajadusi. Keskerakonna ministrina saan kindlalt öelda: Eesti inimeste sotsiaalne kaitse on olnud ja on endiselt meile kõige tähtsam. Jääb vaid loota, et ka järgmised valitsused jätkavad samal suunal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles