Kas teate, mille poolest on looduslikud värvained vabrikuvärvidest paremad? Olete ehk kuulnud, et värve saab teha ka õllest, jahust, kohupiimast ja munadest? Miks on Ruhnu vana puukirik üle 300 aasta vastu pidanud? Millal hakati ka Eestis levinud Rootsi punast värvi kasutama maamajade võõpamiseks?
Raamatuarvustus: Maailm on värviline paik!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuse neile küsimustele võib leida hiljuti ilmunud René Pere ja Tarmo Elvisto raamatust «Looduslikud värvid ehituses. Kuidas valmistada ja kasutada vanu häid värve». Raamat õpetab kaunistama ümbrust looduslike ja käepäraste materjalidega.
Teose idee sündis ajakirja «Kodukiri» toimetuses: autorite ajakirjanduses ilmunud kirjutised koondati ühiste kaante vahele.
Säästlikkus tähendab looduslike värvide puhul seda, et kasutatud materjalid on keskkonnasõbralikud. Värvaine aitab säästa kaetud puidupinda, andes sellele võimaluse hingata, mida sünteetilised värvid pahatihti ei võimalda.
Peale kõige muu aitab see mõnikord säästa ka majaomaniku raha.
Looduslike, traditsiooniliste värvainete maailm on tõesti kirju. Alati ei annagi maksumus looduslikule värvainele sünteetilise ees eelist, vaid pigem vastupidavus, loomulikkus, kerge komposteeritavus ja tervisesõbralikkus.
Raamat sisaldab üksikasjalikke ja praktikas läbiproovitud looduslike värvainete valmistamise ja kasutamise soovitusi.
Lisaks sellele antakse põgus ülevaade looduslike värvainete ajaloost ja väike sissejuhatus säästva arengu filosoofiasse.