Riik peab teenima inimest kodu lähedal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

VIIMASTEL AASTATEL on inimestes tekitanud palju pahameelt asjaolu, et avalikud teenused on hakanud maakonnakeskustest kaduma. On selge, et nii arstiabi kui haridus, aga näiteks ka passi või ID-kaardi taotlemine peavad olema elanikule kättesaadavad kodukoha lähedal.

Paraku on paljudes maakondades oluliste riigi teenuste kättesaadavus märgatavalt halvenenud. Samas näeb Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepe ette, et kõik riigi teenused peavad olema kättesaadavad kõigis maakonnakeskustes.

Eestis on praegu üle 400 seaduse, mis sätestavad muu hulgas mitme asutuse pädevuse ja ülesanded. Nendel seadustel peaks põhinema ka avalike teenuste osutamine. Kahjuks ei ole seda, milleks riik ja omavalitsus inimesele vajalik on ja mismoodi avalik sektor inimesi abistab, otseselt reguleeritud ühegi seadusega.

VEELGI ENAM: tõik, et avaliku teenuse legaaldefinitsiooni pole, on võimaldanud käsitleda erinevatel isikutel ja asutustel avalikku teenust ja selle osutamise kohustust oma suva järgi sõltuvalt ametkondlikust, poliitilisest või muust huvist.

Avaliku teenuse mõiste peab välja tooma avaliku võimu mõtte ning selle tegevuse peaeesmärgi, milleks on esmajoones inimestele hüvede ning kõige laiemas mõttes turvalisuse pakkumine. Riiki tuleb käsitada avaliku teenuse tarbija keskeselt, mitte asutusi tähtsustades.

SISEMINISTEERIUM analüüsis avalike teenuste kättesaadavuse praegust olukorda kõikides maakondades. Selgus, et riigiasutuste ümberkorraldamiste või likvideerimiste tagajärjel on maakondadest kadunud hulk eluks vajalikke avalikud teenuseid. Jõgeva ja Lääne maakond on näiteks ilma jäänud sünnitusabiteenusest ning Jõgeva maakonna elanikud on kannatanud politseitöö ümberkorraldamise all.

ANALÜÜSI PÕHJAL võib maakonnast kaotatud riigi teenuste negatiivseks näiteks pidada ka haldus- ja maakohtute süsteemi ümberkorraldamist, mille tagajärjel näiteks Hiiumaa inimesed peavad teenuse tarbimiseks sõitma Tallinna või Pärnu, Jõgeva elanikud Tartu ja Järvamaa inimesed Pärnu.

Samuti on inimestele suuri ebamugavusi põhjustanud Riigiarhiivi tegevuse ümberkorraldamine, mille tagajärjel Järvamaa inimesed peavad arhiiviteenuse saamiseks sõitma Rakverre.

RIIGIASUTUSTE ümberkorraldustega on paratamatult kaasnenud töökohtade kadumine. Viimase kuue aasta jooksul on maakondade avalikus sektoris kadunud ligi 500 töökohta, mis on võib-olla küll hoidnud kokku riigi kulusid, kuid samas sundinud aktiivseid inimesi ja nende peresid maapiirkondadest lahkuma.

JÄTKUSUUTLIK ARENG eeldab konkurentsivõimelisi keskusi, kohapeal avalike teenuste pakkumist, püsivat toimetulekuvõimet ning kohalikku algatust. Kohaliku elu arendamiseks vajavad Eesti piirkonnad aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi.

Selleks tuleb tagada kõikides regioonides inimestele elamisväärsed tingimused ning võimalus vajaduse korral riigi ja omavalitsusega suhelda.

ESITASIN Siseministeeriumis tehtud analüüsi põhjal valitsuse liikmetele avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks ettepanekuid. Maakondade jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja riigiasutuste struktuurimuudatuste juures arvestada seda, kuidas need mõjuvad inimeste elukorraldusele. Tegin ettepaneku ministeeriumide valitsemisalas avalikke teenuseid osutavate asutuste ümberkorraldustes arvestada regionaalset mõju ehk kooskõlastada muudatused regionaalministriga.

KIIRESTI ON VAJA välja töötada avaliku teenuse nõuded ja siduda need avaliku teenuse standarditega. Samuti tuleb kindlasti koostada avaliku teenuse seadus, mis fikseerib avaliku teenuse mõiste, selle osutamise kohustuse, teenuste osutamisele ja kättesaadavusele esitatavad nõuded ning määratleb teenuse pakkuja ja tarbija õigused ja kohustused.

PEAN OTSTARBEKAKS luua maakonnakeskustes maavalitsuse juures avalike teenuste osutamiseks riigiteenuste esindusbürood, mis koondaksid kõik maakonnas pakutatavad riigiteenused. See säästaks inimesele hulga aega ja jalavaeva.

Omaette võimalus parandada avalike teenuste kättesaadavust on kahtlemata arendada infoühiskonda ja kasutada kõikidel ühiskonnaelu tasanditel infotehnoloogilisi vahendeid. Arvutite ja interneti abil saab avalikud teenused kättesaadavaks teha igaühe kodus. Teisipidi jällegi võimaldab kiire andmevahetus avaliku teenuse osutamisel muuta teenuse kiiremaks, õigemaks ja asjakohasemaks.

EELTOODUST TULENEVALT ei pääse meie riik vajadusest leppida kokku avaliku teenuse mõistes, avaliku teenuse osutamise kohustustes ja teenuste kättesaadavuse nõuetes. Kõige kindlam garantii Eesti elanikele on sellise kokkuleppe saavutamine seadusandlikul tasemel. See kokkulepe peab saama kindlaks vundamendiks riigi ja omavalitsuste tegevusele avalike teenuste osutamisel ja nende kättesaadavuse parandamisel ning infoühiskonna arendamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles