Tarbijakommentaar: Heausksed vaibaomanikud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kuigi porine aeg on läbi saanud, paistab porivaipade varastamise trend jätkuvat aastaajast olenemata. Heausksed kurikaelad ja ostjad ei tea paraku, et vaibad, mis on mõeldud suure koormusega ühiskondlikesse ruumidesse, ei pruugi koduesikusse sobida.

Vahetatavate porivaipade (edaspidi vahetusvaip) tööpõhimõte ja ehitus erinevad suuresti tavalise porivaiba omadustest. Nimelt on vahetusvaiba kiud tehtud niisugune, et selle ülemine osa on kaarjas ja moodustab koos teiste kiududega vihmavarjusarnaseid kogumeid. Jalatsitaldadelt lahti tulnud mustus jääb niiviisi vaiba sisse: «vihmavari» hoiab seda kinni. Mingi aja pärast on vaip täis ega kogu enam mustust, vaid vajab pesu.

Tavaliselt kestab vahetusvaiba tööperiood sõltuvalt ruumide kasutamise intensiivsusest, aastaajast ja hoone ümbrusest paarist päevast kolme nädalani. Seda tüüpi vaibad vajavad tõsist läbipesu suurtes spetsiaalsetes pesumasinates, sest tavaliste meetodite ja masinatega ei saa nendest jagu isegi puhastusfirmad. Ka on vahetusvaibad suhteliselt kallid, võrreldes kauplustes müüdavate kodustesse tingimustesse mõeldud porivaipadega.

Kui nüüd heauskne varas või ostja rõõmustab hea ja kasuliku toimingu (loe: vargus) või tehingu (loe: varastatud kauba ost) üle, on ta tegelikult saanud kaela suure nuhtluse. Ka kodustes tingimustes on vaip juba paari kuuga mustust täis ja võib hakata «mõnusalt» lehkama — eriti niiskemate ilmadega. Oma ülesannet see enam ei täida ja mustust kantakse ruumidesse.

Päris puhtaks niisugust porivaipa kodus ei saa, kui, siis ehk survepesuriga, aga selline puhastus rikub vaiba kiudu ja on üsna töömahukas. Lisaks tuleb survepesur muidugi soetada. Ükski vaibavahetusfirma varastatud porivaipu pessu ei võta, vaid pöördub kohe politseisse, sest kõik vaibad on markeeringuga ja hästi äratuntavad.

Nii et, head heausksed, kas ikka tasub raha tuulde loopida?

    Tagasi üles