Looduse ringkäik on igikestev ja igavene. Ju mõistis seda meist paremini Eesti suur looduskaitsja, taimegeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane Jaan Eilart. Selle mehe maine ringkäik jõudis kodusadamasse lehekuu 18. päeva varahommikul.
Lahkus loodusega sina peal olnud mees
25. mai 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba oma esimeses töökohas Paide melioratsioonijaoskonna juhatajana 1951. ja 1952. aastal oli Jaan Eilart sage külaline Viljandimaa maaparandusobjektidel, maastikel ja looduskaunites kohtades. Tema tegemised ja tööd jäid valdavalt aega, mis oli eestlastele keeruline. Ometi suutis ta raskuste kiuste anda tohutu panuse Eesti looduskaitsesse ja kultuurilukku.
Tema asutatud Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, mis äsja oma 48. aastapäeva tähistas, oli teadaolevalt vanim omataoline maailmas. Selles lõid kaasa tudengid kõigilt elualadelt. Ring pani aluse Eesti Looduskaitse Seltsi (ELKS) loomisele 1966. aastal. Ühe esimesena sündis Jaan Eilarti ning siinsete loodusesõprade koostöös sama aasta sügisel seltsi osakond ka Viljandis.
Viljandi-teed ei rohtunud talle ka hiljem. Siin käis loodushoiu tippasjatundja korduvalt lektorina, mälestuskivide avajana või osalejana ELKS-i piirkondlikel ja üleriigilistel kokkutulekutel.
Seltsi ja Jaan Eilarti initsiatiivil algas 1970. aastate algul maastikuhooldus. Rohked haljastud, metsatukad, veesilmad ja puhkealad olid esimesed eeldused tänapäevase säästva arengu teel. Tema algatusel on eri tähistega jäädvustatud üle saja kultuuritegelase mälestus, mitu neist Viljandis ja Viljandimaal.
Eile viis tee Jaan Eilarti tema sõprade, mõttekaaslaste ja kolleegide keskel viimsesse koju oma muusa, looduse rüppe Tartu Raadi kalmistu puude all. Tema panus Eesti looduskaitsesse ja kultuurilukku on aga ajas kestev.
Lahkunud on loodushoius, koduloos ja kultuuris terve koolkonna loonud mees. Loodusesõpradel lasub vastutus ja kohustus seda pärandit hoida ja kaitsta ning ajas edasi kanda!