Elina Soomets: Ega te ometi kavatse sel aastal jälle puhata?

, tööinspektor-jurist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elina  Soomets
Elina Soomets Foto: Elmo Riig / Sakala

VIIMASTEL nädalatel on paljud saanud e-kirja, mis esitleb end tööandja saadetud puhkusepäevade arvutamise programmina. Kirja saajalt küsitakse, kas ta kavatseb sel aastal puhata. Paraku on vastates võimalik vajutada ainult nupule «Ei» — «Jah» libiseb kogu aeg eest ära. Kirja lõpus tänatakse töötajat, et ta on tööandjale lojaalne.


Kas ka tegelikult on Eestis nõnda võimalik? Ei, sest kuigi inimestel on kokkuleppe sõlmimise vabadus, piirab sääraseid leppeid töölepinguseadus.



Puhkuse regulatsioonis nähakse ette märkimisväärseid muudatusi, võrreldes varem kehtinud seadusega. Näiteks kuigi tavaliselt koostatakse puhkuse ajakava jaanuarikuu jooksul, võimaldab uus seadus seda teha kuni 31. märtsini.



Seega just praegu tegelevad paljud tööandjad ja töötajad põhipuhkuse planeerimisega ning mõne reegli käsitlemine on siin omal kohal.



PUHKUS on töötaja äranägemise järgi kasutatav töövaba aeg. Tasustatavad on nii põhipuhkus kui perepuhkus ja õppepuhkus.



Põhipuhkuse eesmärk on anda töötajale regulaarselt vaba aega töövõime taastamiseks. Ennast säästmata aasta ringi töötades võib küll saavutada erakordseid tulemusi, kuid vaid ajutiselt. Tagasilöök tabab töönarkomaani varem või hiljem ning see peegeldub ka tema saavutustes.



Õnneks näib, et edumüüt, mis meid ennastsalgavalt rügama innustas, on Eestis oma aja ära elanud. Praegu võib inimesi puhkusest loobumise mõtteid heietama panna hoopis raske majanduslik olukord. Tasub siiski meeles pidada, et vajaliku taastumisajata kaua vastu ei pea.



EELTOODUST tulenevalt on lühendatud ka puhkusenõude aegumistähtaega: nii loodetakse motiveerida töötajaid igal aastal puhkama.



Alates 1. juulist 2009 väljateenitud puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.



Vähemalt 28 päeva pikkust puhkust kalendriaasta jooksul tuleb planeerida puhkuste ajakavas. Pikendatud puhkus on ette nähtud alaealisele, töövõimetuspensioni saavale töötajale ja haridustöötajale.



Kui aga tööandja jättis puhkuste graafikusse töötaja puhkuse märkimata või puudub selline ajakava sootuks, on töötajal õigus minna puhkusele enda valitud ajal, teatades sellest ette kaks nädalat.



SUURIM muudatus on, et puhkust ei arvestata nüüd mitte inimese tööaasta, vaid kalendriaasta eest. Kui inimene asub tööle jaanuaris 2010, koostab tööandja puhkusekava esimese kvartali jooksul, planeerides tema alles teenitavat 28 päeva puhkust kogu kalendriaastat silmas pidades.



Kalendriaastapõhisele arvestusele üleminek eeldab, et 2009. aasta 31. detsembri seisuga arvutatakse iga töötaja selleks hetkeks väljateenitud puhkusepäevade reserv.



Positiivne reserv tähendab töötaja teenitud õigust kindlale puhkusepäevade arvule, mis liidetakse 2010. aasta eest antavale põhipuhkusele. Negatiivne reserv on töötaja juba ära puhatud päevade arv, mis ei ole veel välja teenitud. Seega tuleb nimetatud päevade arv lahutada 2010. aasta saadavast puhkusepäevade arvust.



Samas on võimalik kokku leppida negatiivse reservi tasaarveldamine pikema aja jooksul.



Puhkuse ajakava koostades tuleb lähtuda tööandja vajadustest ja võimaluse korral töötaja soovidest. Selle, millistel juhtudel peab tööandja arvestama töötaja sooviga puhata talle sobival ajal, määratleb töölepinguseadus.


Soodustatud isik on näiteks naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust.



EI OLE muutunud tõde, et töötajale teatavaks tehtud puhkuste ajakava on võimalik muuta ainult poolte kokkuleppel. Kokkulepet eeldab ka põhipuhkuse andmine osadena. Samas on kadunud lisapuhkuse nõue, mida varem kehtinud õigusakt võimaldas näiteks tervistkahjustava töö eest.



Lõpetuseks. Puhkust planeerides on soovitav arvestada üksteise soove. Puhkust reguleerivate õigusnormidega on võimalik tutvuda igaühel tööinspektsiooni internetilehel www.ti.ee lugeda oleva töölepinguseaduse paragrahvides 55—71.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles