ME KÕIK mõtleme iga päev, kuid kas me oleme oma arutlustes jõudnud teadmiseni, et tervis kujutab endast peale isikliku väärtuse rahvuslikku ressurssi. Ilmselt pole paljud sellise järelduseni veel jõudnud. Ehk vaid siis, kui loetakse statistikat rahva tervisenäitajate kohta, tekib pisut laiem kujutlus tervisest kui ühiskonna palest.
Terve rahvata ei saa olla tervet riiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogukond või ühiskond, mis koosneb peamiselt haigetest inimestest, ei saa moodustada tugevat riiki. Füüsiliselt ja psüühiliselt harmooniliselt arenenud ja terved inimesed loovad tugeva koosluse, kus ei tule puudu keha jõust ega vaimu väest.
MILLINE ON EESTI rahva praegune tervis? Selles selgusele jõudmiseks piisab siinsete näitajate kõrvutamisest teiste Euroopa Liidu riikide omadega. Selgub, et meie maal on kõige lühem eluiga (Eesti mehed elavad keskmiselt 12 aastat vähem kui arenenumate Euroopa riikide sookaaslased!).
Meie maal on kahjuks ka väga palju südame- ja veresoonkonnahaigusi, laste traumasid, alkoholismi ning psüühika- ja sõltuvushäireid. Selget keelt räägivad HIV-positiivsete arvu järsk kasv ja ravile allumatu tuberkuloosi suur levik.
NAGU TEADA, pööratakse arenenumates riikides väga suurt tähelepanu rahva tervisele. Tervisepoliitika järgib rahvusvaheliste algatuste, nagu Ottawa harta (1986), keskkonna ja tervise Euroopa harta (1989), Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raampoliitika «Tervis kõigile» (1998), Euroopa Sotsiaalharta (2000) ja teiste tervishoiudokumentide ideid.
Tänapäeval korraldatakse kõikjal maailmas rohkelt rahva tervise uuringuid. See on väga tähtis, sest neist peegeldub ka riikide sotsiaalmajanduslik olukord.
Tuleb mainida, et ligi 25 protsenti eesti elanikkonnast on materiaalselt vähekindlustatud ja see mõjutab ka nende tervist. Peab muidugi lisama, et inimese tervis sõltub paljudest teguritest, alustades geneetikast ja arstiabi kättesaadavusest ning lõpetades sotsiaalpsühholoogilise ja majandusliku keskkonnaga.
Uurimused on näidanud, et keskkonna mõju inimese tervislikule seisundile võib ulatuda 60 protsendini. Seega tuleb ühiskonnas püüelda selle poole, et jaguks rohkem tervist toetavat keskkonda ja et inimesed järgiksid tervisliku käitumise reegleid. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata kehakultuurile ja turvalisele käitumisele.
VASTUTUS TERVISE eest lasub nii igal inimesel kui kogu ühiskonnal. Olla terve peaks olema meie kõigi ühine eesmärk. Mida rohkem elab riigis terveid inimesi, seda suurem on üldine tööviljakus. Kasu väljendub selleski, et kulutatakse vähem tervishoiuteenustele ja osaletakse rohkem ühiskondlikus tegevuses.
Terviseedendus on tänapäeval arenenud riikides tähelepanu keskmes. Kõigile abivajajatele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamise kõrval pööratakse tähelepanu rahvastiku tervisepotentsiaali arengut soodustavatele teguritele: turvalise tervist toetava sotsiaalpsühholoogilise, sotsiaalmajandusliku ja füüsilise keskkonna kujundamisele ühiskonnas.
SEE TÄHENDAB, et kõigile lastele ja noorukitele on tarvis luua võimalused tervist hoidvaks arenguks (tervisekontroll, õige toit, sportimisvõimalused, huviringid, turvalisus ja nii edasi). Vanurite puhul tuleb toetada aktiivset toimetulekut. Ühiskonda tervikuna võttes tuleb rõhutada tasakaalustatud toitumise olulisust, sõltuvusainete kasutamise vähendamist ning turvakäitumise osa suurendamist riskikäitumise üle.
Kindlasti peavad arenenud riikides au sees olema kõik need tegevused ja üritused, mis suurendavad inimeste heaolutunnet ning tugevdavad nende psüühilist ja füüsilist tervist. Näiteks peaks looma uusi jalgratta- ja rulluisuteid ning matkaradu, tegema soodustusi ujulate ja spordisaalide kasutamisel ning meelelahutusürituste külastamisel.
NAGU JUBA eespool öeldud, sõltuvad tervis ja majanduslik heaolu üksteisest. Samas peab nentima, et rikkad inimesed ei pruugi alati tervislikult elada. Vaesematel inimestel, kes ise harrastavad tervislikke eluviise, võivad tervisenäitajad langeda seetõttu, et neil pole puuduliku tervishoiusüsteemi tõttu võimalik õigel ajal pääseda eriarstide vastuvõtule või ei jagu raha ravimite ostmiseks.
Sotsiaalmajanduslikult ja sotsiaalpsühholoogiliselt hästi arenenud ühiskonnas on turvalisem elada, sest suurt tähelepanu pööratakse hälbinud käitumisega lastele ja noorukitele. See aitab vähendada kuritegevust ja võimaldab justiitsvaldkonnas suuri summasid kokku hoida.
TERVIS ON VARA, mille tähtsust ei osata alati hinnata. Mida hoolivamalt hakkavad inimesed suhtuma iseenda ja teiste tervisesse, mida rohkem sellele keskenduvad valitsused, seda paremaks muutub rahva üldine tervis. Sellest omakorda sõltuvad riigi edukus ja tugevus.
Seega sõltub Eesti inimeste tervise parandamine eeskätt sellest, kas me suudame lahti öelda ükskõiksest ja lühinägelikust suhtumisest.