Laupäeval meenutasid Vologda vanglas märtrisurma surnud vabadusvõitlejat Jüri Kukke mõisakülalased ja mitmelt poolt tulnud külalised.
Kodulinn meenutas oma vabadusvõitlejat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestuspildi Mõisakülas sirgunud ja koolis käinud Jüri Kukest kui oma teadmishimu ja põhimõttekindlusega lugupidamist väärinud õpilasest lõid tema õpetajad Helga Sams ja Salme Kartau ning klassijuhataja Alma Ilison. Õpetaja Lehte Palu mälestusi vahendas Mõisaküla Muuseumi varahoidja Anu Laarmann.
Ülevaate võõrvõimu ohvri elukäigust andis Mõisaküla Keskkooli abituriendi Maidur Kaskelaineni uurimus, mis oli valminud aasta tagasi Maile Kreevsi juhendamisel (avaldatud kokkuvõtlikult eelmise aasta «Lõuna-Mulgimaas» nr. 6). Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Riigikogu liige Trivimi Velliste kõneles Jüri Kukest kui märtrist, kes ohverdas end vabadusaadete nimel.
Mälestusi kokkupuudetest Jüri Kukega rääkis tema kaaskohtualusest saatusekaaslane Mart-Olav Niklus.
Asjalikud ettepanekud
Trivimi Velliste soovitas leida tugeva režissööri ja stsenaristi ning teha Jüri Kukest mängufilmi. «Hea film asendab kümmet tuhandet seletamist,» lausus ta. Velliste sõnul on märtri mõiste tänu Kristusele juba kaks tuhat aastat arusaadav kogu õhtumaal.
Mart-Olav Niklus pidas vajalikuks moodustada komisjon, kes hakkaks uurima Kuke represseerimise ja hukuga seotud seaduserikkumisi. Ta kordas ka ettepanekut Eesti valitsusele nimetada Jüri Kuke surmakuupäev 27. märts langenud vabadusvõitleja päevaks ja anda sellele riikliku tähtpäeva staatus.
Nii Trivimi Velliste, Mart-Olav Niklus kui mälestuskeskuse Hereditas esindaja Jekki Rjazin pooldasid mõisakülalase Andor-Olari Ilisoni ideed koostada vabadusvõitleja elust kogumik. Üldist heakskiitu pälvis ka mõte luua Mõisakülla Jüri Kuke muuseum.
Mälestusseminaril jäi kõlama mõte muuta ettevõtmine Mõisakülas iga-aastaseks traditsiooniks. Kuuldus koguni idee hakata langenud vabadusvõitleja päeva aulakonverentse korraldama Mõisakülas. Kümme aastat on neid peetud Tartu Ülikoolis.
Viljandi maakonnaarst Henn Sepp on teinud üleskutse leida ühendus või inimesed, kes võtaksid enda hoolde Jüri Kuke sümboolse matmispaiga Halliste kalmistul.
Vana koolimaja sobib muuseumiks
Mõisaküla linnapea Ervin Tambergi ja keskkooli direktori Piret Koorepi vastutulekul käisid mälestusseminarist osavõtjad Posti tänaval uudistamas vana varisemisohtlikku koolimaja, mida kaaluti Jüri Kuke muuseumi asukohana. Trivimi Velliste hinnangul oli nähtud pilt isegi parem, kui ta oli oodanud. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ei välistanud võimalust muuta hoone kui Jüri Kuke kool ajaloomälestiseks. See võimaldaks maja taastamisel taotleda riiklikke investeeringuid.
Jüri Kukk elas Mõisakülas Pärnu tänav 51. Selle maja praegune elanik, linnavolikogu liige Maie Leimann ütles, et maja on heas korras.
Mõisaküla Muuseumis vaatasid nii omad kui linna külalised päevakohast väljapanekut. Selle oli koostanud muuseumi varahoidja Anu Laarmann põhiliselt eaka abjalase Helju Kalami valduses olevatest materjalidest.
JÜRI KUKK
Sündis 1. mail 1940 Pärnus. Aastatel 1940—1958 elas Mõisakülas ja õppis kohalikus keskkoolis. 1970. aastate lõpul hakati keemiadotsent Jüri Kukke poliitilistel põhjustel kiusama ning ta vallandati töölt ülikoolis. Arreteeriti 13. märtsil 1980, kohtulavastusel jaanuaris 1981 mõisteti nii tema kui Mart Niklus vangi. Hukkus Vologdas ööl vastu 27. märtsi 1981. 1989. aastal toodi tema põrm Eestisse ja maeti Kursi kalmistule.
Allikas: Mõisaküla Muuseum