LINNUGRIPI KOHTA jagatakse pidevalt teavet nii ajakirjanduse kui mitmesuguste elektrooniliste teabekanalite kaudu. Avatud on selleteemaline internetivärav ja töötab linnugripi teabetelefon.
Parim kaitse on puhtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent ometi näitavad nii Tervisekaitseinspektsiooni kui teistesse ametkondadesse saabunud päringud, et üht-teist on ikkagi veel vaja selgitada. Peamiselt küsitakse viimasel ajal, kuidas on Eestis tagatud inimeste ohutus, kui siin hakkavad linnud haigestuma.
Lindude grippi võib tekitada mitu gripiviiruse tüve, neist ohtlikem on A/H5N1, mis põhjustab lindude suurt haigestumist ja suremist. Maailmas on alates 2003. aastast just seda ohtlikumat vormi linnugrippi registreeritud ligi 40 riigis, puutumata pole jäänud ka Euroopa.
LINNUGRIPI haigusjuhte on inimestel esinenud vaid kaheksas riigis ning haigestunute arv on jäänud alla 200. Statistikud on väitnud, et praeguste andmete põhjal (1-2 haigestunut 10 miljoni elaniku kohta) on inimese oht nakatuda linnugrippi mitu korda väiksem kui võimalus võita loterii peavõit.
Senised haigusjuhud kinnitavadki seda, et linnult nakkuse saamiseks on inimestel tulnud tublisti pingutada ehk täielikult hügieeninõudeid eirata. Näiteks Türgis viibisid lapsed koos haigestunud lindudega ühes ruumis ja mängisid nendega, seejuures puhtuse tagamine jäi tagaplaanile. Väga tihe kontakt ja üldine haigustekitajatega saastumine põhjustaski laste haigestumise.
VETERINAARIDE JA ornitoloogide hinnangul suureneb Eestis linnugripi oht rändlindude saabumisel. Kuid inimestel pole oma tervise pärast põhjust ülemäärast ärevust tunda isegi juhul, kui labor peaks siinsetel lindudel haiguse tuvastama. Mõningaid soovitusi nakkuse vältimiseks tuleks järgida küll.
Ei tasuks külastada piirkondi, kus haigust esineb või käia kohtades, kus on olnud nakatunud linde. Haigustekitaja säilib keskkonnas kaua ja võib tolmuga sattuda inimeste hingamisteedesse. Kui millegipärast on sinna siiski tarvis minna, tuleb täita kohapeal jagatavaid soovitusi. Samuti ei tohiks külastada linnufarme ning hoiduda tuleks kokkupuutest kodu- ja metslindudega.
Neil, kes puutuvad kokku haiguskahtlaste ja haigestunud lindudega või nende saastatud pindadega, tuleb kanda kaitserõivastust.
TOIDUKS PEAKS kasutama vaid korralikult kuumutatud linnuliha ja mune. Linnugripiviirus hävib, kui lihatüki sees tõuseb temperatuur 70 kraadini ja kui munad on kõvaks keedetud.
Lastelegi tuleb õpetada nakatumisest hoidumise viise. Linde ei tohi pihu pealt toita, ka pärast linnumaja puudutamist tuleb käed korralikult puhtaks pesta. Surnud ja haiguskahtlasi linde ei tohi katsuda.
Neis kohtades, kus kolme kilomeetri raadiuses on lindude gripp avastatud, tuleb kassid kinni hoida. Taudipiirkonnas tuleb koerte käpad pärast iga jalutuskäiku puhastada. Kui koer püherdab end õues mustaks, tuleb ta puhtaks pesta.
Kui jalanõud on määrdunud, tuleb need korralikult puhastada ja pärast seda käed hoolikalt pesta. Samuti tuleb puhtana hoida tööpinnad ja teised saastuda võivad kohad.
LINNUGRIPP POLE ainus nakkushaigus. Haigustekitajad ümbritsevad meid kogu aeg ja igal pool. Parim kaitse nende vastu ongi puhtus. Ehk teisisõnu: peske võimalikult tihti käsi, hoidke end ja oma lähedasi.
Linnugripi kohta saab lisateavet ööpäev läbi perearsti nõuandetelefonilt 1220 ja linnugripi teabetelefonilt 1676.