IGA TULEVIKULE mõtlev inimene on häiritud negatiivse iibe suurenemisest Eestis. Peagi võib saabuda aeg, mil üha väiksem hulk töötegijaid peab pensionäride toetamiseks hakkama rohkem makse maksma.
Me ei pea välja surema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähegi teades rahvastiku arengu teooriaid võib nentida, et üksikisiku tulumaksu alandamine on poliitilise punktivõtmise maiguga kampaania. Rahvastiku vananemine sunnib juba varsti maksupoliitikat üle vaatama.
RÄÄKISIN SELLEL teemal oma pojaga, kellel hakkab peagi stuudium lõppema ja tulevikku vaatamine on tähtsal kohal. Jõudsime järeldusele, et emapalk on tore, aga sellel pole iibe tõstmisega midagi pistmist.
Veel vähem mõjutavad noorte lapse saamise soovi teised lapsesoodustused. Olgu selleks siis lasteaiamaksu kompenseerimine või poolteise aasta jooksul makstav protsent palgast, ikka kaob see kui mutiauku ega stimuleeri peret saama kolme ja enamat last.
Meie riigis ei väärtustata paljulapselisi peresid. Probleem ei ole kuum vaid üksikisiku tasandil, sest rahvaarvu langemisele alla kriitilise piiri järgneb küsimus riigi eksistentsi võimalikkusest. Asjast on räägitud üle kümne aasta, aga poliitikuile on see jäänud vaid tänuväärseks jututeemaks, mitte enamaks.
ÄKKI MEIL polegi pääsu? Ehk olemegi määratud hääbumisele? Kui selline lähenemine on valdav, siis me ei pruugigi midagi ette võtta. Kaldun siiski arvama, et me ei pea käed rüpes istuma, vaid toetuma lihtsatele lahendustele.
Rahvaarvu kasvuks on vaja igasse peresse vähemalt kolme last. Iga lapse kasvatamine nõuab teatud hulga raha. Samas on teada, et raha kätte makstes ei sunni see kedagi enam lapsi saama.
Järelikult on vaja kaudseid lahendusi. Loogiline oleks, kui riik looks rahvastiku arengu fondi, kus tehtaks mitterahalisi väljamakseid peredele vastavalt sellele, kui palju on peres lapsi.
LIHTSAM VARIANT oleks eluasemelaenu kompenseerimine. Võtame aluseks miljonikroonise pangalaenu. Pere laen kaetakse fondist veerandi ulatuses, kui perre sünnib teine laps. Kogu võlg kustutatakse kolmanda lapse sündides.
Pakutud variant on ainult üks võimalus tupikteelt pääsemiseks. Kindlasti järgneks mõttetöö tulemusel mitmesuguseid pakkumisi hulgakaupa. Silmas tuleb pidada seda, et meil on viimane aeg neid samme astuma hakata.
Oluline on vabaneda jäikadest mõttekrampidest, et me ei suuda midagi muuta. Kui me väärtustame oma kodanikke, siis oleme väärt ja õigustatud ka riik olema.