Jääteed vajavad riiklikku kaitset

SAAREMAAD SÜDAMES hoidvad inimesed on sel talvel pidanud vastu võtma väga raske uudise. Nimelt sõitis Saaremaa Laevakompanii (SLK) laev jaanuari lõpul läbi võimalike jäätrasside, mis pakast ja jää paksust arvestades oleksid olnud valmis autosid saarte ja mandri vahel kandma. Rahva pahameel pöördus loomulikult kohe SLK poole.

Kas ma tõesti kaitsen Leedo monopoli ja õigustan SLK-d? Ei õigusta, aga äriettevõttena pole nad milleski süüdi. Erafirma peabki kõiki seadusega antud võimalusi kasutama, et kasumit teenida. Mittetulunduslik tegevus ei ole aktsiaseltsi SLK põhikirjas. Veel enam, äriühingu ebamajanduslik juhtimine on äriseadustiku loogika kohaselt lausa karistatav.

KOGEMATA EI teenita firmades sentigi. Selleks peab olema tahtmine ja sihipärane tegevus. Kõik see on kindlasti SLK puhul olemas ja selle eest saab nutikaid ärimehi ainult tunnustada.

Omaette asi on eetilised kategooriad, mainekujundus ja rahva arvamus, aga sellega seadus ei tegele. Kindlasti mõjub jäätee lõhkumine negatiivselt SLK mainele, aga kuna tegemist on monopoliga, siis ei pea firma selle pärast palju muretsema. Alternatiivi pole rahval niikuinii võimalik liikluseks valida.

Firma juht Tõnis Rihvk püüdis süüdistusi pareerida, öeldes, et see on alatu laim, nagu nad meelega oleks jäätee katki sõitnud. Mina tema juttu ei usu. Olen veendunud, et seda tehtigi meelega, sest kogemata pole võimalik laevaga Virtsust Heltermaale sõita. Võimalus oli ju ka ümber Saaremaa minna, aga lühim tee valiti lisaks kulude kokkuhoiule selleks, et võimalik jäätee katki sõita.

JA ÕIGESTI TEHTI ka, et sõideti! «Kuidas nii?» küsib lugeja minult? SLK on käitunud täpselt nii nagu iga teine suur ärihai maailmas. Võtnud, mis võtta annab ja silmagi pilgutamata oma ärihuvide eest seisnud. Nad on jääteed lõhkudes igati seadust järginud, ükskõik, mida rahvas arvab või tahab. See kahjuks ongi kapitalism ja karm turumajandus. Probleem on hoopis mujal.

Süüdi pole mitte SLK, vaid saamatu Eesti Vabariigi valitsus koos ametitega, kes pole suutnud jäätrasse piisavalt kaitsta. Vastutama peavad ministrid ja vastavad riigiametnikud. Tõenäoliselt on tegu lihtsalt passiivsusega navigatsiooni keelustamisel, mille eest on raske kedagi karistada. Seda muidugi juhul, kui asjast huvitatud isikud pole omavahel mingit salatehingut sõlminud, millele mõni leimav netikommentaator vihjab, aga loodetavasti jäävad need ainult kurja kuulujutu tasemele.

Nüüd oleme lõhkise küna või õigemini katkise jäätee ees. Tõenäoliselt tuleks seadusi muuta ja piisava pakase korral jäätee loomine Maanteeametile kohustuseks teha koos kohustusega Veeteedeametile navigatsioon külmumisperioodil aegsasti keelustada. Praegu sõltub see ühe ametniku avaldusest, kes sellega ajakirjanduse andmetel hiljaks jäi, ja Veeteedeameti juhatajast, kes avaldusele kohe reageerima peab.

Selles käsuahelas on midagi mäda, kui juba mitmendat aastat ikka sama reha otsa astutakse. Kõva külm on juba paar nädalat näpistanud, aga ametnikud pole midagi ette võtnud. Navigatsiooni keelustamine tuleks sõltuvusse seada ilmastikuoludest, mis viivitamatult liikumist keelustavad.

PRAEGU POLE Saarte Teedevalitsuse juhatajal mingit stiimulit seda avaldust kiiremini kirjutada, kuna jäätee organiseerimine on Maanteedeametile pigem tülikas lisategevus. Veeteedeamet teenib kaudselt riigile raha navigatsioonist ja seega ei ole ka Veeteedeamet huvitatud, et navigatsiooniperioodi piirata. Pigem on tegu huvide konfliktiga.

Huvitatud on ainult rahvas. Kõik meie, kes me seda jääteed soovime. Kõik meie, kes me oleme sunnitud nüüd suuremaid kulutusi tegema, sest jääteed mööda oleks mandrile olnud võimalik sõita tasuta.

Minu poolest võiks ülesõit isegi sümboolse summa eest olla nagu paar aastat tagasi, kui kasutati erateenust, sest ülesõidu kiirus ja mugavus on seda väärt. Kui juurde arvestada kallis kütus, mida autod pikas praami järjekorras seistes soojendamiseks kulutavad, siis on inimeste kahju mitmekordne.

JÄÄTEEL EI OLE piisavat seaduslikku kaitset. Et see on otseselt rahva ehk maksumaksja huvides, siis peab selle kaitse seadustama Riigikogu või ministri määrusega. Saarte rahvale on jäätee ainus võimalus vähemalt mõni nädal aastas mandrirahvaga võrdselt maanteepikendusest rõõmu tunda. See ei ole ainult ühe või kahe ameti tegemata jätmine. See on riikliku tähtsusega regionaalküsimus, mida valitsus on ignoreerinud.

Rahva silmad on pööratud nii regionaalminister Jaan Õunapuu kui majandusminister Edgar Savisaare poole, kelle käes on võim ja moraalne kohustus see probleem lahendada.