«KUI RIKAST ja iseteadlikku Abja peremeest vaatasid: tublisti toidetud keha sirgeks lükatud, habemest puhtaks aetud nägu külm ja rahulik, pöidlad taskutes — siis teadsid juba, mis ta mõtles: mina, mina ja jälle mina olen Abjast, mujal kui Abjas ei olegi eestlasi, mis on, kes teab, mõned orjaaegsed segaverd jätised. Abjas üksi on tarkust, raha, vara, hobuseid ja mehi» (August Kitzberg).
Mulgimaa värät om valla!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mnjah, selliselt on iseloomustatud omaaegseid mulke. Kas oleme niisugused? Kas paistame ka tänapäeval sellistena? Ilmselt enam mitte. Õnneks. Seda paljudel põhjustel. Ajad on muutunud ja mulgist on kujunemas hoopis eduka, edasipüüdliku ja aadetega teotahtelise inimese sünonüüm.
Saagu ja olgugi see nii, sest see oleks parim võimuvahetustest räsitud rahvale, punastest sinimustvalgeks saanuile ja tegelikele aatemeestele! Me ei saa unustada, et Mulgimaalt küüditati Siberisse suurim, et mitte öelda parim osa Eesti rahvast. Tagajärjed olid kurvad ja ulatusid sovhooside õitseaegadesse, pärast mida saabus tühjus ajupotentsiaalis, teotahtes ja mulgi identiteedis.
SAABUNUD ON aeg, mil loidus on kadumas, ükskõiksus taandumas, mulgi identiteet taastumas ja saamas fenomeniks, mille tunnetuslik moment kasvab pöördvõrdeliselt niinimetatud pärismulgi võimega end ja oma maad distantsilt, pealtvaates ja edasiviiva rakursi alt vaadelda.
Aeg on küps vaielda selgeks, kes on mulk ja kus asub Mulgimaa. Kasutagem meie oma «Sakalat» ning võtkem siin sõna!
Joonistatud Mulgimaa, kuhu igaüks saab täiendava värvilise joone tõmmata, on üks lustlik ja loomingulise arengutee võimalus, kuid pildi tausta, tonaalsuse ja piirjoonte suhtes peaksime kokku leppima. Nii raske, kui see iseteadlike mulkide seas ka poleks.
Rääkigem nüüd ilma sapiste internetikommentaarideta selgeks, kes on mulk ja kus asub Mulgimaa. Huvitav, kas mulgid saavad korraks ka konsolideeruda ning unustada partei- ja võimumängud?
MÕNE AJA EEST ilmus «Sakalas» Toomas-Hendrik Ilvese kirjutis «Võtaks õige Mulgimaa asjad oma kätte». Selles väljakäidud idee ühtse Mulgimaa administratiivüksusena loomisest on väikeregiooni arengu võtmesõna. Ühtne omavalitsus, mis koondaks ajaloolise Mulgimaa ja ühendaks valdu, omaks jõudu olemaks nii atraktiivne Lõuna-Viljandimaa kui arvestatav partner Eesti riigile ja Euroopale. Samuti seoks see meie kultuuripärandi ja rahva identiteedi selgelt piirkonnana.
Mulk ja Mulgimaa? Tõepoolest, kes ta on ja kus see maa asub? Üldlevinud arusaam sellest on ähmane ja põhineb tikutopsi peal oleval mulgil, Abja ubamulgi määratlusel ja laulusalmil: «Väike Viljandi, Mulgimaa pealinn.»
Ka Tõrva lapsed ei tea õieti, et tegelikult elavad nad ajaloolisel Mulgimaal ning viitavad vaid ebamääraselt teisele poole Rutu mäge Karksi ja Viljandi suunas. Aga Suure-Jaani, Pärsti ja Kolga-Jaani rahvas? Ja Viljandi? Ehk tahaksid ka nemad saada osa mulgi identiteedist, selle uhkusest. Või tunnevadki nad end mulkidena sõltumata sellest, millest täpsemalt räägib rahva ajalooline mälu.
MULGIMAA ON BRÄND, mille targast kasutamisest saavad tulu kõik. Turism, ettevõtlus, investeeringud rahva haridusse ja kultuuri. Peame kokku leppima, kus Mulgimaa reaalselt asub. Lihtne on teisele poole Orika silda, sealt kus algas Paistu kihelkond, seada uhke ja võimas silt «Siit algab ajalooline Mulgimaa» ning vana uhke Abja ubamulgi moodi põlastavalt üle õla rähmata: «Häh, mis teie sääl».
Aga võib-olla tahavad viljandlased ning Kolga-Jaani, Pilistvere ja Vastemõisa rahvas mulgi asjast osa saada? Seepärast selgitagem see enne kenasti välja. Et pärast, kui meie, pärismulgid, teeme asja ära, ei oleks enam pikemat taplemist.
Tähistame piirid, teadvustame ja loome taas Mulgimaa. Võtame kasutusse ühtsed sümbolid, logod, trükised, suveniirid ja muu ning anname targalt lisaväärtuse Mulgimaale kui brändile oma eneste elu edendamiseks Mulgimaal, mis tegelikult on ju olemas! Vaja on vaid asjad konstruktiivselt selgeks vaielda ja kokku leppida. Me suudame seda.
Ja neile, kelle tõekspidamistesse ei mahu enese mulkluse määratlemine, anname vabad käed, ei sunni ega käi peale, suhtume mõistvalt ja eeldame sama neilt.
KUI ÕIGE jagaks nii: Mulgimaa ja Suur-Mulgimaa.
Mulgimaa, mille endiste kihelkondade Karksi, Abja, Paistu, Tarvastu ja Helme piiridesse jäävad praegused kümme omavalitsust, võiks ühiselt võtta vastu otsuse ja ühineda ajaloolise Mulgimaa piires üheks administratiivseks üksuseks. Suur-Mulgimaaks saagu kogu ülejäänud Viljandimaa koos Viljandi linnaga, mis võiks kanda kultuuriliselt ja kaubanduslikult Suur-Mulgimaa pealinna tiitlit.
Nii saaksime endid määratleda selliselt, et hundid söönud ja lambad terved. Viljandlased, kes nii väga end mulkidena määratleda ei soovi, ei pea seda tegema ja taluma. Ometi on hilisajalooliselt mitteviljandlaste teadvusse kinnistunud arusaam, mis võrdsustabki Viljandimaa Mulgimaaga. Ehk oleks tark sellel idaneda?
Ajalooline Mulgimaa läheb oma teed. Kas Mulgimaa keskuseks saab Abja, Karksi-Nuia, Paistu või Tarvastu, on aja ja kokkuleppe küsimus. Aeg on moodne ja meie endi käes on pliiats joonistamaks ajalugu tulevastele põlvedele. Ning kes on öelnud, et me ise sellel ajal hästi elada ei võiks.
AJALOOLISUSEST pole vaja kramplikult kinni hoida, seda enam, et mulklusel pole olnud nii kindlat järjepidevust. Teisalt on mulgid seletamatutel asjaoludel suutnud säilitada kuvandi mulgist kui pisut erilisest, visast ja läbilööjast, tänapäeva mõistes tegijast eestlasest ning seda palju jõulisemalt kui enamik teisi Eesti kihelkondi.
Võtkem praegune seis ja loogem Mulgimaa talupojamõistuse, hõrgu seljatunde ja kalkulatsioonide järgi — see toimib. Omas nurgas põrnitsedes ja mõne vallavanema lisatasusid arvustades asjad ei liigu. Uskuge, positiivsuse, koostöö ja innovaatilise mõtlemisega teeme palju rohkem ära!
Ikkagi, kuhu jääb Viljandi? Vaidluse objekt on olemas. Jah, ajalooliselt ei kuulunud Viljandi tõepoolest Mulgimaa valdustesse. Tänapäev ja viimased viiskümmend aastat on teinud oma töö ning bränd on inimeste teadvuses ise tööle hakanud. Küll laulusalmide, mulgikapsa, -pudru, tikutopsimehe ja üldise folkloorse mulgi kuvandi kaudu. Mis meil saaks selle vastu olla? Seda tulebki maksimaalselt ära kasutada.
MIDA KAUGEMALE Viljandist, seda enam peetakse Viljandit Mulgimaa pealinnaks. Kasutagem see siis ära, olgem paindlikud. Kultuuriliselt ja majanduslikult on see meile üksnes kasulik.
Turismi ja kogu sellega kaasneva teema arendamine toob kokkuvõttes meile rohkem tagasi kui jäärapäine vastupõtkimine stiilis, et Viljandi pole ju tegelikult Mulgimaa. Las ta olla pealegi Suur-Mulgimaa pealinn. Ajalooliseks Mulgimaaks jääb ikkagi Lõuna-Viljandimaa, mille pealinna osas me veel kokku lepime. Kaugeltvaatajale on aga üks Mulgimaa kõik. Ise jagame siin peenemalt jahimaad.
Mulgimaa värät om valla! See on moodsa aja tunnuslause, mille sisuga laiapõhjalisem haakumine annab võtme, milles peaksime edasi minema.
SEMINAR
Mulgimaa Elu Edendamise Keskus korraldab 24. märtsil algusega kell 11 Karksi valla kultuurikeskuses ajaloolise Mulgimaa kvaliteetseminari, kust võtavad osa arvamusliidrid, teadlased, poliitikud ja Viljandimaa omavalitsusjuhid oma erinevate seisukohtadega. Ürituse eesmärk on luua Mulgimaa edasine arengukontseptsioon ning tegevuskava ühinemise ja brändi kasutamise osas.
Allikas: MEEK