EESTI EVANGEELSE Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder leidis hiljuti Tallinnas peetud konverentsil «Kristlikest väärtustest Eesti poliitikas», et poliitikute ebaeetilisus saab olla vaid jäämäe tipp, sest neile annab mandaadi rahvas. Jäin selle üle sügavalt mõtlema.
Väärtused põhinevad rohujuure tasandil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõepoolest, meie riigitegelased on võrsunud rahva hulgast ja nad valis ametisse rahvas. Enamik neist on saanud perekondliku kasvatuse ja koolihariduse Eestis. Just seetõttu tulebki eetilise kultuuri puudujääkide põhjusi otsida perekondadest ja koolidest.
Mind häirib vägagi fakt, et Eesti on kõige ilmalikum riik Euroopa Liidus. Meil on kogudustesse mittekuuluvate inimeste osa kõige suurem.
KÕLBELISEKS kasvatuseks on tarvis teadlikult välja arendatud süsteemi. Selles tegevuses ei piisa üksikutest lahusolevatest abinõudest. Ka pole vaja midagi uut ja seniolematut leiutada, sest me elame ju kristliku Euroopa kultuuriruumis. Meie endistel põlvkondadel on ühiskondlikuks eluks eetiliste väärtuste süsteem ja selle rakendamise meetodid juba sajandeid kasutusel olnud.
Eesti valla- ja kihelkonnakoolides ning gümnaasiumides anti lastele usuõpetust ikka selleks, et nad oskaksid eetiliselt ja väärikalt elada. 1632. aastal asutatud Tartu ülikooli usuteaduskond oli nelja teaduskonna seas esimesel kohal. Usuteaduslik akadeemiline õppetöö jätkub tänapäevalgi, sest tegu on aegumatu ja igavikku ulatuva teadusega.
Viimasel ajal on üsna elavalt arutatud kristlike väärtuste olemasolu või puudumise üle Eesti poliitikute igapäevases tegevuses. Ilmselt on praeguse põlvkonna poliitikute ümberkasvatamiseks vähe väljavaateid, sest lapsepõlves omandatud väärtushinnangutel on kalduvus püsima jääda.
SAMAS OLEKS ülekohtune kõiki poliitikuid ebaeetilisuses süüdistada. Meil on kõrgematel ja madalamatel ametikohtadel mehi ja naisi, kes tunnevad hästi kristliku eetika aluseid ning juhinduvad neist oma töös. Lisaks kuuluvad nad kiriku liikmeskonda.
Teatavasti on jäämäe alus võrreldes tipuga palju suurem. Seetõttu peaksime pidevalt jälgima, millises staatuses on kristlikud väärtused inimeste igapäevaelus ehk rohujuure tasandil. Need on väärtused, millest ei saa minna üle ega ümber. Usuline õpetus kristlike väärtuste tundmaõppimiseks loob taustsüsteemi, mille põhjal me kaasinimeste ja loodusega suhtleme.
MA EI SAA ARU nendest, kes seisavad jäigalt vastu usuõpetuse viimisele koolide õppekavadesse. Kust siis veel peaks noorsugu eluks tarvilikke põhiväärtusi omandama, kui neid koolis ei õpetata?
See, et praegu õpib vaid üks protsent lastest usuõpetust, on pahatahtlik hoolimatus ülejäänud 99 protsendi vastu! Ilma usuõpetust tundmata ning Piiblis leiduvaid sõnumeid omaks võtmata ei ole võimalik eetilist inimest ja riigi kodanikku kasvatada.