Taifuun nimega Valimised on möödas

Mait Klaassen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

SEEKORD LÄKS veidi paremini ainult ühest aspektist vaadatuna. Tänavad ei olnud pärast valimispäeva risustatud maharebitud plakatitega. Suur osa muust jäi rohkem või vähem negatiivse kogemuse poole peale.

Reklaamide keelustamine, mille tegelikud initsiaatorid olid europarlamendi valimistel väljas kõige suuremate plakatitega, tekitas olukorra, kus ei olnud võimalik kasutada ka inimestele vastuvõetava suurusega materjali. Sellega võeti inimestelt võimalus saada tänavareklaamidelt informatsiooni erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide lubadustest.

VÕIB JU VÄITA, et trükiajakirjandus, raadio ja televisioon kajastasid vajalikul määral kogu protsessi. See ei ole päris nii. Raadiosse ja telepurki kõik soovijad ei mahu. Ka ei ole valimisliitudel ja üksikkandidaatidel mingit tsentraalset rahaallikat, mida kasutades eetriaega osta.

Seega võeti välireklaami täieliku keelamisega elanikkonnalt juurdepääs informatsioonile. Seda enam, et küllalt nimetamisväärne osa elanikest ei jõua endale ajalehte osta ja jääb informatsioonist täiesti kõrvale. Kõige rohkem kannatasid just kehvemal järjel olevad pered ja valitavatest need, kes oleksid uute jõududena tahtnud poliitikas midagi ära teha.

Ei tahaks uskuda, et mõistliku suurusega reklaam tekitaks kelleski vastuseisu. Küll aga oleks see vajalik informatsiooniallikas.

On ju tore, kui valimistest kaugemal ajal on üleval Pedigree, Diroli või mõne muu igapäevaelus vajaliku hügieenitarbe reklaam, valimiste ajal on kenasti kammitud pea ja parandatud väljanägemisega kandidaadipilt. Pärast valimisi kleebitakse see jälle üle rahvale vajalikuma informatsiooniga.

Küsimus on ainult meie enda kultuuritasemes, kui pealetükkiv on valimisreklaam ja kui kõrge elanikkonna valulävi.

SEEGA LÄKS reklaami keelamisega nagu ikka: tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati.

Niinimetatud kahel toolil istumise keelamine peaaegu kaheteistkümnendal tunnil muutis kõik Riigikogu liikmed oma valijate ees petisteks. On väga kahju, et ma ei saa Sõmerpalu volikogus kaasa lüüa. Miks? Seal saaksin ühelt poolt koduvalla tegemistega kursis olla, aga teisalt oleks veelgi olulisem, et oma valla rahvas saaks teada, mis pealinnas toimub.

Millegipärast on paljudes maades just sideme säilitamise pärast oma valimispiirkonnaga lausa soovitav, et riigi esinduskogu liige lööks kaasa kohaliku elu kujundamisel. Nõnda on Soomes, Rootsis ja mujalgi. Neile sobib see hästi, meil on aga miskipärast tabu.

Kõige põletavamaks probleemiks pean viimaste valimiste juures siiski uskumatult laiaulatuslikku eetikakriisi. Ei tahaks olla siinjuures teiste õpetaja ega korralekutsuja, aga see, kuidas paistis kõrvaltvaatajale Võru valimiskampaania, tekitas minus soovi ennast võrukeseks mitte pidada.

Ma ei kujuta ette, kui madal peab olema inimese laup, et enda valimisvõit kujundatakse vastaste mutta tampimisega. Ei mingeid argumente, ei mingeid kohtukulusid, lihtsalt väide, et ta on pätt ja asi mutt! Arvestus on väga lihtne: mida suurem vale, seda kergemini usutakse.

NÜÜD ON MÕLEMAD pooled ninasõõrmeteni mutta tambitud, osa päris mulla alla. Tahaks näha, kuidas tõstetakse pilk vastase poole ja kuidas hakatakse teisi lollilt häbenedes koalitsiooni moodustama. Mingist usalduslikust ja konstruktiivsest koalitsioonist ei saa pärast sellist üksteise sõnnikuga ülevalamist normaalsete inimeste juures juttugi olla.

Head võrukesed! Viimane valimiskampaania näitas, et tegemist ei ole eetikakriisiga. Kriisis ei saa olla see, mida pole olemaski. Jääb üle loota vähetõenäolist, et ei juhtuks nagu ütleb vanasõna: «Kõik, mida valimiste ajal tehti teisele, tuleb endale varem või hiljem tagasi». See on muuseas loodusseadus.

Kriisis olijatele soovin võimalikult kiiret õppimist elult ja nendelt inimestelt, kes suudavad teistega eetiliselt käituda, eelkõige õppimist oma valijatelt. Nad ei kirjuta sageli ajalehes ega söanda avalikult teile midagi öelda. Küll aga väljendasid ennast piisavalt täpselt vähese valimisaktiivsuse, tehtud valikute, aga miks mitte ka teie valimiseelsete kiidulaulude ja karistusartiklite kommentaarides.

Tervet mõistust kõigile valituks osutunuile ja aitäh kõigile neile, kes ei ole veel kaotanud lootust eetilisele poliitikale ja ikkagi käisid valimas!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles