Paanikaks ei ole põhjust

Anzori Barkalaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

(Reageering 19. juuli «Sakala» uudisele «Kultuuriakadeemial tuli õppijatest puudus»)

KUNAGI OLI Mark Twain sunnitud avaldama kuulutuse, milles teatas, et kuuldused tema surmast on tugevasti liialdatud. Kahjuks olen sunnitud temast eeskuju võtma ja teatama, et kuuldused sisseastujate nappusest Viljandi Kultuuriakadeemias on paraku sama tugevasti liialdatud.

Teema, kuidas tekib ajaleheuudis ja milline on selle (tõe)väärtus, on õnneks ajakirjanike endi hulgas üleval. Loodetavasti jõuab see tervendava tulemuseni ning nii tegijad kui lugejad on tulevikus jälle rõõmsad ja õnnelikud. Praegu aga oleks hea infoedastamise kõverpeegel normaalsega asendada.

KULTUURIAKADEEMIAL läheb hästi, seda ka sisseastujate hulga ja taseme osas. Kui veel 2002. aastal oli sisseastumisavaldusi ligikaudu 300, siis viimasel kolmel aastal on avalduste arv olnud 500 ümber. Konkurss ühele kohale on kõikunud 3,5 ja 4,5 tahtja vahel. Arvestades kooli väiksust ja seda, et siinsed erialad ei õpeta ratsa rikkaks saamist, oleks Eesti praeguses arengustaadiumis patt nuriseda.

Problemaatiline õppekava on olnud venekeelsete koolide huvijuhi erialal. See on ka mõistetav. Tänapäeva noored mõtlevad oma töökoha väljavaadetele ja venekeelsete koolide ebamäärane tulevik ei julgusta selles suunas samme seadma.

Seepärast on õppekava ümber tehtud ja nüüd saab õppida huvijuhiks multikultuurses keskkonnas. Sel aastal laekus 28 sooviavaldust 12 kohale. Lisakonkurss on kolmele kohale, sest Viljandi Kultuuriakadeemia valib oma tulevasi tudengeid väga hoolikalt.

JÄRELNOPPIMISE PÕHJUS on see, et lisaks sisseastuja tasemele ja võimekusele on muidki nõudmisi. Muusikaosakonnas on põhimõte, et tudengid moodustavad ansambleid.

Näiteks pole sellepärast jazz-popi erialale eriti mõttekas vastu võtta kümmet lauljat. Antud juhul on vaja juurde trummareid ja bassimängijaid. Ja kui lisavastuvõttu juba korraldada, siis on inimlik anda võimalus ka neile, kes eelmisest sisseastumisavalduste rongist maha jäid.

Teine põhjus on see, et kultuuriakadeemia pöörab suurt tähelepanu oma lõpetajate kutsekindlusele. See eeldab eriala teadlikku valikut ja edukat õppimist. Tudengite vastuvõtul tasub seetõttu lisatööd teha.

VILJAD AVALDUVAD lõpetajate kutsekindluse protsendis. Lavakunstide osakonnas töötab erialasel või selle lähedasel tööl 82, rahvusliku käsitöö osakonnas 80, kultuurihariduse osakonnas 85, raamatukogunduse, infoteaduste ja andmehalduse osakonnas 85 ja muusikaosakonnas 95 protsenti lõpetajatest.

Paanikamaiguliseks uudiseks pole nagu põhjust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles