Neeruarst soovitab end mõistlikult riidesse panna

Tiina Sarv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogiaosakonna juhataja Madis Ilmoja tahab parandada koostööd perearstidega, et neeruhaiged võimalikult kiiresti õiget ravi saaksid.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogiaosakonna juhataja Madis Ilmoja tahab parandada koostööd perearstidega, et neeruhaiged võimalikult kiiresti õiget ravi saaksid. Foto: Peeter Kümmel

Eesti Nefroloogide Seltsi esimees, Tartu Ülikooli Kliinikumi nefroloogiaosakonna juhataja Madis Ilmoja peab väga tähtsaks head koostööd pere- ja haiglaarstidega ning inimeste terviseteadlikku käitumist.

Doktor Madis Ilmoja, ikka räägitakse südame-veresoonkonna haigustest, neeruhaigustele pööratakse hoopis vähem tähelepanu.

Neeruhaigusi esineb muidugi tunduvalt vähem kui südamepatoloogiaid, aga paljude neeruhaigustega koos käib südamekahjustus, ja südamepuudulikkus omakorda põhjustab häireid neerude töös. Südamehaigetel peab olema neerufunktsioon kontrolli all.

Mida te silmas peate?

Ma pean silmas seda, et kui on tegemist südamepuudulikkust põdeva haigega, siis võib tal areneda neerukahjustus ja vastupidi, neerupuudulikkus kutsub esile südamekahjustuse. Tuleb alati kontrollida neerude seisundit ja vajadusel teha ravikorrektuure juba neerufunktsiooni aspektist.

Millised neeruhaigused kimbutavad inimesi kõige rohkem?

Esmastest neeruhaigustest on kõige rohkem uroinfektsioone: kusepõie- ja neeruvaagnapõletikke. Ägedate mittekomplitseerunud kuseteede põletikkudega nefroloogid tavaliselt ei tegele, nendega saavad hakkama perearstid ja haiglate sisearstid. Nefroloogide juurde jõuavad komplitseerunud juhud: kui on korduvad kuseteede põletikud või kui haigus ei anna tavaliste ravimeetoditega järele.

Kas sellised põletikud võivad ka märkamata jääda?

Haige jõuab igal juhul arsti juurde, sest ägedal neeruvaagnapõletikul on äge kliiniline pilt: palaviku tõus, tugevad valud seljas neerude piirkonnas, mis tihtilugu kiirgavad kõhtu, tihenenud ja valulik urineerimine, kusjuures uriiniga võib tulla ka verd. Valu ja vaev on nii suured, et inimene läheb tohtri juurde.

Öeldakse, et põiepõletik on noorte seksuaalselt aktiivsete naiste haigus.

Selleks on isegi diagnoos: honeymoon ehk mesinädalate haigus. Väga aktiivne suguelu ärritab just naiste kuseteid ja kui sinna satuvad soolekepikesed, siis võivad need esile kutsuda infektsiooni. See ei pruugi muidugi nii minna ning sellepärast ei tasu veel mesinädalaid ja suguelu karta.

Mis haigus on glomerulonefriit?

Glomerulonefriidid on neerupäsmakesi kahjustavad autoimmuunse geneesiga põletikud, mida ravivad vaid nefroloogid.

Glomerulonefriit võib iseeneslikult kunagi välja lüüa, aga teatud haigestumised võivad neid ka provotseerida, näiteks kurgupõletikud, angiinid ja muud.

Millised on selle haiguse sümptomid?

Nii palju ütlen küll, et glomerulonefriit on tõsine haigus, aga selle sümptomaatika on tagasihoidlik. Võib tekkida tuim valu seljapiirkonnas, inimene läheb tursesse, uriini hulk väheneb ja vererõhk tõuseb. Tihti võivad need asjad välja lüüa mõne nädala möödudes pärast ägedat ülemiste hingamisteede nakkust.

Perearst suunab sellise haige edasi nefroloogi juurde, kes diagnoosi kinnitab. Nefroloog teeb seda alati neerubiopsia abil. See tähendab, et patsiendi neerust võetakse peene nõelaga väike proovitükk.

Histoloogilise uuringu põhjal saab teada haiguse vormi, sest suhteliselt ühesuguse kliinilise leiu juures on väga erinevad vormid ja ka ravi.

Ägeda glomerulonefriidi ravi võib olla üsna edukas. Kui see muutub krooniliseks, on asi komplitseeritum.

Milline on optimaalne aeg sellise diagnoosiga nefroloogi juurde jõudmiseks?

Kahe nädala jooksul kindlasti. Kui on juba tekkinud neerufunktsiooni häired, vajab patsient statsionaarset ravi.

Hiljuti korraldas Eesti Nefroloogide Selts Viljandis seminari, et siinsetele pere- ja haiglaarstidele rääkida väga raskest haigusest — neerupuudulikkusest. Kas olukord on murettekitav?

Ma ei ütleks, et just murettekitav. Üks probleem siiski on: neeruhaigeid on meil umbes sama palju kui Soomes ja teistes Põhjamaades, aga neerupuudulikkusega patsiente on 2,5—3 korda vähem. Kuhugi nad kaovad.

Tahame parandada koostööd nii pere- kui haiglaarstidega, et neerupuudulikkust põdevad patsiendid saaksid õigel ajal diagnoosi ja ravi. See parandaks nii elulemust kui elukvaliteeti.

Probleem on selles, et haiguse algstaadiumis ei pruugi inimesel mingeid kaebusi olla ja ta ei taipagi arsti juurde minna. Kõik sõltub muidugi täpsemast diagnoosist, aga kui saame neerupuudulikkusele varakult jaole, on väga võimalik, et suudame patsienti aidata ka ilma dialüüsi või neerusiirdamist kasutamata.

Kuidas selle haiguse diagnoosimiseni jõuda?

Kõik inimesed peaksid käima regulaarselt oma perearsti juures tervist kontrollimas. Profülaktilise kontrolli hulka kuulub ka uriiniproov. Kui see pole korras, määrab arst ise täiendavad analüüsid ja saadab haige edasi eriarsti juurde.

On haigusi, eelkõige kõrgvererõhutõbi ja diabeet, mille vale või puuduliku ravi korral neerukahjustuse võimalus suureneb ja neerupuudulikkus süveneb kiiremini. Need haiged peavad olema eriti tähelepanelikud. Ka lapseea angiinid tuleb korralikult välja ravida.

Päris palju räägitakse ka neerude arenguanomaaliatest.

Elunditest ongi neerudel kõige rohkem väärarenguid. Seda seostatakse looteeaga, sest neerud arenevad välja kahest eri idulehest. Teiselt poolt kompenseerib võimalikke anomaaliaid see, et neere on kaks. Ühe korralikult funktsioneeriva neeruga inimene elab ilma igasuguste probleemideta.

Mida saab inimene ise neeruhaiguste vältimiseks teha?

Tuleb korralikult riietuda. Ma ei kutsu mingil juhul üles kubujussina ringi käima, aga rõivad tuleb valida vastavalt ilmastikule. Selg võib olla katmata ainult väga soojade suveilmadega. Jalanõud peavad meie rõskes kliimas hästi korralikud olema, et ei oleks märgade jalgadega ringitraavimist, eriti füüsilise koormuse korral.

Meie inimeste häda on, et tarbitakse väga vähe vedelikku. Kui ei ole südame- või mõnda muud haigust, mis sunnib vedeliku tarbimist piirama, siis peaks ööpäevas jooma minimaalselt poolteist, soovitavalt kaks liitrit vedelikku. Mida elavam on vool kuseteedes, seda väiksem on võimalus põiepõletiku ja püelonefriidi tekkeks.

Eriti kehtib see palavate ilmade korral, siis on tõesti vaja korralikult juua. Suurem osa põletikutekitajaid mikroobe on meie organismis olemas. Need on reeglina sooletrakti mikroobid ja täiesti normaalne floora, aga kui nad satuvad kuseteedesse, siis kutsuvad esile põletiku.

Vähem peaks sööma soolaseid, kolesteroolirikkaid ja rasvaseid roogi. Need pole riskimomendid mitte ainult südame-, vaid ka neeruhaiguste tekkeks.

Neeruhaigetel endil, eriti neerupuudulikkusega inimestel, on eridieedid, mida nefroloog neile määrab. Need on väga individuaalsed.

Soovitatakse ka ravimteesid.

Neid on hästi palju, näiteks kummeli-, leesika- ja naistepunatee. Apteekides müüakse ka igasuguseid neeruteesid. Neerude puhul vastunäidustatud ravimteesid õieti ei olegi, sest ravimteede peamine efekt neeruhaiguste puhul on just see läbivool, mis tekib, kui inimene tarbib rohkem vedelikku.

Võib ka tavalist vett juua, samuti mahla, aga mitte sajaprotsendilist, vaid veega lahjendatud. Kanged mahlad võivad tekitada neerukivikesi.

Ka arbuusi hind on hakanud langema.

Arbuus on hea — sealt saab vitamiine, sealt saab vedelikku. Igati mõistlik asi.

Nefroloog

Nefrolooge ehk neeruarste on Eestis 15. Nad töötavad Tartu Ülikooli Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Tallinna Lastehaiglas. Nefroloogi juurde suunab patsiendi perearst või mõni teine raviarst.

Allikas: Madis Ilmoja

Neeruhaigused

Kõige sagedasemad neeruhaigused on kuseteede bakteriaalsed haigused: põiepõletik ehk tsüstiit (tundemärgid: sage ja valulik urineerimine, valud alakõhus ja põie piirkonnas) ja neeruvaagnapõletik ehk püelonefriit (tundemärgid: kõrge palavik, vappekülm, seljavalu, ka kõhu- ja peavalu, iiveldus).

Häirunud immuunmehhanismidest põhjustatud neeruhaigused ehk glomerulonefriidid (tundemärgid: tursed, vererõhu tõus, uriinihulga vähenemine, väsimus).

Suhkruhaigusest, kõrgvererõhutõvest ja sidekoehaigustest põhjustatud neerukahjustused.

Neerude pärilikud haigused, näiteks tsüstneerud.

Kaasasündinud arenguanomaaliad.

Kusepõie ja neerude kasvajad, neerukivitõbi, neeru- ja kusepõietuberkuloos, neeru suurenenud liikuvus. Selle grupi haiguste raviga tegelevad uroloogid.

Allikas: Madis Ilmoja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles