Viljandi Kultuuriakadeemia avab nõukogudeaegses sõjakomissariaadi hoones kaua igatsetud muusikamaja sel sügisel.
Mitu aastat kavandatud muusikamaja ehitus algab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitaja leidmiseks väljakuulutatud konkursile laekus tähtajaks neli pakkumist, millest akadeemia haldusprorektori Tonio Tamra sõnul osutus edukaks osaühingu Silindia oma. See firma lubas väga keeruka objekti rekonstrueerida natuke rohkem kui 11 miljoni krooniga.
«Käisin vaatamas Silindia viimast tööd, Viljandi Maagümnaasiumi renoveeritud tiiba ja loodan, et ehitajad saavad meie muusikamajaga sama hästi hakkama. Aga kerge ei saa neil olema,» hoiatas Tamra humoorika alatooniga.
Tähtsaim persoon on akustik
Raudbetoonist vahelagede, täiskeldri ja kõrge viilkatusega kahekorruselisse majja tuleb ehitada eriakustikaga ruumid nii individuaalseks pilliõppeks kui ansamblitööks, keldrisse helisalvestusstuudio ning pööningukorrusele, otse toolvärgi alla saali mõõtu õppeklass.
«Selle objekti kõige tähtsam inimene on akustik,» rääkis Tonio Tamra. «Tema nimi on Linda Madalik ja teda peetakse oma ala üheks tugevamaks asjatundjaks Balti- ja isegi Põhjamaades. Tema objektid on olnud näiteks Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna kobarkino.»
Eesti Muusikaakadeemia ehitamise ajal oli Tonio Tamra tolle kõrgkooli haldusprorektor ning on akustilises mõttes üliprofessionaalsete nõuetega õppehoone ehitamise kõik etapid ühe korra läbi elanud.
Ka Viljandi akadeemia muusikamaja kõige olulisemad omadused on hea helipidavus ja optimaalne järelkaja. Klassidele tehakse sõna otseses mõttes patjadele toetuvad betoonpõrandad, diagonaalsed vaheseinad ja konstruktsioonidest sõltumatud ripplaed.
Kasutatakse ruum-ruumis ehitamise printsiipi, mille puhul tagatakse see, et heli ei ulatu hoone väliskonstruktsioonideni.
Projekteerimistööde taga seisab osaühing EMP A&I. Tellijat hakkab esindama ja ehitamist valvama Tallinna Linnaehituse aktsiaselts, kel on Tonio Tamra sõnul niisuguste objektide puhul tohutu kompetents ja kogemused.
Kultuuriakadeemia ostis Jakobsoni tänav 14 hoone 2002. aastal. Kohe hakati tegelema eelprojekteerimise ja ruumidele põhimõttelise paigutuse otsimisega.
«Tegelikult on see kõik mulle nauditavalt loominguline töö,» kõneles Tamra õhinaga.
Maja ostmise ning vahepealsete koristus- ja lammutustööde peale on Tamra sõnul kulunud kolm miljonit krooni. Ülejäänud vajaminevad miljonid on tänavuses riigieelarves kindla rea peal õnneks kirjas.
«Muusikamaja vajaduse tõestamise nimel on kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja ja tema meeskond väga tugevat tööd teinud,» kiitis Tamra. «Muusikaosakonna eraldi õppehoonesse viimise järel saavad teiste osakondade inimesed hakata sügisest ometi müravabalt töötama. Tallinna tänava õppehoone on ju ehitatud eelkõige loengupidamiseks. Üliõpilaste arv on võrreldes selle ajaga, mil Tallinna tänava õppehoonet ehitama hakati, ka kahekordistunund.»
Kultuurikvartali süda
Muusikamaja asub kesklinna kultuurikvartalis. 300 meetri raadiusesse jäävad kultuuriakadeemia peahoone, Koidu seltsimaja, huvikeskus ja maagümnaasium. Otse naabruses on ka Viljandi Muusikakool, mille direktor on Tonio Tamra.
MUUSIKAMAJA
Viljandi Kultuuriakadeemia uueks õppehooneks saab Jakobsoni ja Lossi tänava nurgale 1888. aastal ehitatud historitsistlikus laadis kahekorruseline elumaja, mis algselt kuulus Viljandi kreisiülema abile parun von Wolffile.
Allikas: «Sakala»