Koolid aitavad kaasa väikeste asulate püsimisele

ÄSJA LIIKUS kulutulena ajakirjanduses pressiteade kutsehariduse ümberkorraldustest, mis tõi kaasa palju segadust ja arutelusid kutsehariduse ja regionaalarengu teemadel.

Teadaanne puudutas otseselt paljusid Halliste valla elanikke, sest sellest selgus, et plaan on sulgeda pikaajaliste traditsioonidega Õisu Toiduainetööstuse Kool ja viia seal õpetatavad erialad üle Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli. Mõistagi tunnevad inimesed muret nii kooli kui unikaalse mõisakompleksi käekäigu pärast.

Arusaadavatel põhjustel võitleb iga omavalitsus ja kutsehariduskool oma tuleviku ja püsimajäämise eest. Selleks on tarvis hoida konkurentsivõimet ja mainet. Eriti aktuaalseks muutuvad võimalikud tulevikuprognoosid pideva õpilaste vähenemise valguses.

Käesolevas artiklis tahan aga välja tuua mõned koolide ühendamisele vastu rääkivad argumendid.

PRAEGU ON NII Õisus kui Olustveres töökorras kool koos õppehoonete, õppepraktikabaasi, laborite ja ühiselamutega. Need õppeasutused toodavad heatasemeliste õpetajate juhendamisel häid spetsialiste just nii palju kui Eesti ettevõtetel on tarvis.

Kahe kooli vahemaa ei võimalda kindlasti praegu Õisus töötavate juhendajate Olustveres tööl käimist. Seega toob õhus olev plaan kaasa ühe osa spetsialistide lahkumise piirkonnast või koguni töötuks jäämise. Ka erialavahetus ei tule tugevate ja oma eriala hästi tundvate spetsialistide juures kasuks Eesti kutsehariduse arengule.

Teiseks on Õisu kool pigem kutseõppeasutus, mis koolitab spetsialiste tööstussektorile, mitte põllumajandusele. Ühte kohta koondumine võib anda tagasilöögi mõlema haridusasutuse õppekvaliteedile.

Praegu võimaldab ühe valdkonna kool ka üldõpet korraldada nii, et noortel oleks paremad eelteadmised valitud erialal tööle asumisel. Samuti on veel läbi arutamata koostöövõimalused piirkonna gümnaasiumidega.

REGIONAALPOLIITILISEST aspektist on viimasel ajal Lõuna-Eestis vähenenud kutsehariduse saamise võimalused. Olgu siinkohal välja toodud Tihemetsa ja Helme koolide erialavalikute muutumine ja õpilaste arvu vähenemine.

Õisu kooli sulgemise järel on piirkonna õpilastele kutsehariduse kättesaadavus väga küsitav. Kesk-Eestis asuv Olustvere koos Türi ja Põltsamaa koolidega toob välja selle piirkonna konkurentsieelised. Samas saab kogu Lõuna-Eesti arvestatava tagasilöögi.

Regionaalpoliitika seisukohalt võib Õisu kooli sulgemist pidada absurdseks. Õisu Toiduainetööstuse Kool asub väga soodsas kohas, ta täiendab väljakujunenud Viljandimaa kutsehariduskoolide võrgustikku ja on kesksel kohal ajaloolisel Mulgimaal asuvas koolivõrgus.

Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS korraldatud kutseõppeasutuste kvaliteeti ja lõpetanute edasist käekäiku käsitlevates uuringutes peetakse ettevõtjate hinnanguil Õisu kooli kõrgetasemeliseks ning lõpetanute töö leidmise võimalusi ja kutsesobivust väga heaks.

Õppetöö üleviimisel Olustverre ja praeguste õpetajate eemalejäämisel on väga tõenäoline kvaliteedi langus, mis võib pikemas perspektiivis ohustada kogu Eesti toiduainetetööstuse edasist arengut.

KUTSEHARIDUSE MADALAST populaarsusest on palju räägitud. Vaatamata pikaajalisele meediakärale kooli võimaliku sulgemise ümber, ei ole ole noorte ja ettevõtjate huvi Õisu kooli vastu vähenenud. Pigem on majanduse areng kaasa toonud suurenenud vajaduse tehnoloogide järele.

Rahast rääkides tuleb tõdeda, et Õisu Toiduainetööstuse Kooli ja vajalike seadmetega kolimine on väga kallis. Kooli üleviimisele kuluvate summadega oleks võimalik hoopis tänapäevastada mõlemad õppeasutused ja nende praktikabaasid. Paraku ei ole tehtud vajalikke kalkulatsioone ja tõenäoliselt ei ole paljude seadmete üleviimine tehniliselt võimalik.

Muidugi on Õisul nagu enamikul õppeasutustel oma puudused. Näiteks ei sobi ruumid õppetööks, vaja on tänapäevastada õppebaase ja klasse ning koolil on negatiivne maine. Ent samasugused probleemid painavad suuremat osa kutseõppeasutustest.

MINU ETTEPANEK on, et Haridus- ja Teadusministeerium võiks Viljandimaa kutseharidust reorganiseerida nii, et õppeasutused allutatakse ühtsele juhtimisele, kuid õppekohad säilitatakse Õisus, Olustveres ja Vana-Võidus.

Koolid nii Põhja-, Lõuna- kui Kesk-Viljandimaal on tugev alus maakondlikule regionaalpoliitikale, millest meil pidevalt puudust tuntakse. See aitab kaasa väikeste keskuste püsimisele. Pole sugugi mitte vähetähtis, et meie maakonnas säiliks võimalus koolitada inimesi põllumajandus-, tootmis- ja teenindussektori töökohtade tarbeks.

Selline lahendus lähendab regionaal- ja kutsehariduspoliitikat ning toob kasu kõikidele osapooltele, sealhulgas kohalikele elanikele ja ettevõtjatele. Eelkõige võidavad aga noored, kellele säilivad kõrgetasemelised ja mitmekesiste valikutega õpivõimalused kogu maakonnas.