Kommentaar: Ühinemine on vabatahtlik

Emotsionaalses vaidluses Kabala valla naabritega lii-tumise küsimuses on aeg-ajalt unustatud tõsiasi, et Kabala on Järva maakonda kuuluv omavalitsus. Kabala volikogu on teinud otsuse liituda teiste Lõuna-Järvamaa omavalitsustega, kellega neil on aastatepikkune koostöö ja ühisprojektide kogemus. Naabervaldade ja -maakondade koostöö on oluline aga ka edaspidi, ükskõik, kuidas liitutakse.

Valitsuse määrusena kehtestatud omavalitsuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa ei ole omavalitsustele kohustuslik, vaid soovituslik ning see on praeguse koalitsiooni kompromiss.

Kabalale pakuti selles määruses kaht võimalust: ühinemist teiste Lõuna-Järvamaa valdadega või Viljandimaal asuva Võhma linnaga.

Kabala volikogu otsustas Türi linna, Türi valla ja Oisu vallaga ühinemise kasuks ja küsis ka elanike arvamust. Õiguskantsleri hinnangul oli küsitluse korraldus korrektne.

Eelmisel reedel esitas Türi ühinemispiirkond Järva Maavalitsusele oma ühinemislepingu. Lõuna-Järvamaal liitumisläbirääkimisi pidavad omavalitsused on tegutsenud seaduspäraselt ning valitsus ilma mõjuva põhjuseta sellesse protsessi ei sekku.

Vale on väide, et Kõpu vald on ühinemispiirkondade loetelus eraldi jäetud. 868 elanikuga Kõpul on võimalus liituda Pärsti (3944 elanikku) ja Saarepeedi (1320) vallaga. On aga osapoolte endi otsustada, kas nad soovivad ühineda.

Omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist soodustav seadus on praeguse võimuliidu pakutud lahendus selleks, et omavalitsusi liitumisega tugevdada. Kehtivasse koalitsioonilepingussegi on kirja pandud, et sunniviisilist valdade kokkupanemist ei tule ja soodustatakse omavalitsuste vabatahtlikku liitumist.

Eestis on sunniviisilist haldusterritoriaalset reformi proovitud, sellest ei tulnud midagi välja. Seetõttu otsustas praegune valitsus omavalitsuste vabatahtliku ühinemise seaduse kasuks. Omavalitsustele selliseid võimalusi pakkuv seadus on näiteks Soomes.

Omavalitsuste volikogudel on ühinemise protsessi algatamisel ja elluviimisel kandev roll. Aga kes siis peaks kohaliku elu üle otsustama, kui mitte omavalitsus, kes kõige otsesemalt oma elanike tahet esindab.

Omavalitsuste ühinemise otsuse langetab kõiki esitatud argumente kaaludes valitsus. Kindlasti on valitsusele olulised liituvate omavalitsuste ühinemiskomisjoni kokku pandud materjalid ja analüüsid.

Liigset tähelepanu on pööratud asjatundjate komisjonile, mille olen kokku kutsunud, et keerulisemates või vaidlusi tekitavates küsimustes erialaekspertide arvamust saada ning seda oma seisukoha kujundamisel arvesse võtta.

Kodukorra järgi peavad ennast hääletusest taandama need liikmed, kes ise on hääletusele pandud küsimusega seotud.

Antud komisjoni otsused või arvamused ei ole otsustamisel siduvad ei regionaalministrile ega valitsusele. Komisjoni kuuluvad nii teadlased, omavalitsusliitude esindajad kui ka ministeeriumide ametnikud. Komisjonis osaleb mitu Siseministeeriumi ametnikku seepärast, et nad on omavalitsuse ja regionaalhalduse head asjatundjad, kelle arvamust pean vajalikuks küsida.

Alati, kui komisjon on arutanud maakondi puudutavaid küsimusi, on kohale kutsutud kõik asjaomased maavanemad, kes on saanud oma seisukohti esitada ja arutelus osaleda.

Mind nõustav ekspertkomisjon on arutanud Võhma linna rasket sotsiaalmajanduslikku olukorda ja suurt laenukoormust. On kahetsusväärne, et see osa Viljandimaast on olnud juba pikka aega arendamata ning nende probleemidega pole ka maavalitsus piisavalt tegelnud. Just seetõttu ei ole Võhma oma naabritele arvestatav ühinemispartner.

Rahandusministeerium tegeleb Võhma laenuküsimuse lahendamisega ning selle linna sotsiaalmajandusliku olukorra parandamise on Viljandi maavanem Kalle Küttis oma südameasjaks võtnud.

Veel üks parandus: Kaie Masing on Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist. Eraldi regionaalministri bürood ei ole alates 2004. aasta aprillist, kui regionaalminister sai Siseministeeriumi teiseks ministriks.

Tagasi üles