Viljandi võiks saada Lutheri mälestusmärgi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

1983. AASTAL tähistati üle maailma Martin Lutheri 500. sünniaastapäeva. Tema õpetuse ja tegevuse tulemusena pääses reformatsioonis taasavastatud evangeelium suure jõuga võimule. Tema algatatud reformatsioon ehk usu-uutmine avaldas sügavat ümberkujundavat toimet kogu Euroopa kultuurile, kogu kontinendi ja koguni maailma vaimule.

Eesti on olnud luterlik maa, alates reformatsioonist XVI sajandil, kui välja arvata katoliikliku Poola võimu alune aeg Lõuna-Eestis XVI ja XVII sajandi vahetusel. Valdav osa eestlasi on kuulunud luteri usku.

TÄNAVU SÜGISEL möödub 142 aastat Martin Lutheri mälestusmärgi avamisest Keilas. Ausamba valmistas kuulus vene skulptor Peter Clodt, kelle loomingu hulka kuuluvad paljud skulptuurid ja mälestussambad Peterburis, Kiievis, Berliinis, Napolis ja Moskvas.

1949. aastal purustati Keila kuju kui väheseid Lutherile pühendatud monumente Euroopas. Omal ajal ainulaadne, vaid eestikeelsete kirjadega mälestusmärk oli Eestis harv näide maailma kultuuri ja ajaloo mõistes suurkujuks oleva isiku auks püstitatud ausammastest.

UNIKAALSE mälestussamba taastamine Keilas endisel kujul on vaevalt võimalik. Teen ettepaneku püstitada selle asemel Viljandisse Martin Lutheri monument. Seda enam et kultuuriakadeemia tõttu nimetame Viljandit Eesti kultuuripealinnaks. Samuti korraldatakse siin tuntud ja tunnustatud kultuurifestivale.

Vaadeldes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Pauluse kiriku ees olevat kõrget küngast, läheb mul mõte sellele, et just sinna võiks eelnimetatud taiese püstitada. Julge reformaatori kuju imposantse Pauluse kiriku taustal kujuneks kindlasti esiisade usu, hariduse ja kultuuri sümboliks.

Varem sellel kirikuesisel mäel olnud Eesti Vabadussõja kangelase kapten Anton Irve monumendi võiksime taastada linna mõnes teises paigas, mis oleks sõjamehe mälestusele kohane. Aga ma usun, et Kirikumäele oleks võimalik kohta leida ka mõlemale ausambale.

    Tagasi üles