RAHANDUSMINISTEERIUM teatas juuli algul, et tänavusse riigieelarvesse on kuue kuuga laekunud 20,593 miljardit krooni. Teisisõnu sai eelarvest esimese poolaastaga täidetud 43,24 protsenti.
Eesti riigi rahakotiga on kõik korras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal jõudis riigieelarvesse kuue kuuga 49,04 protsenti aasta laekumistest. Seetõttu võib küsida, kas need näitajad võivad anda põhjuse muretsemiseks ning väiteks, et riigieelarve tulud ei laeku oodatud mahus ning seetõttu ei saa ka eelarvesse planeeritud kulutusi teha.
Eelarve koostamise eest seisab Rahandusministeerium. Ka eelarve täitmisel hoiab silma peal just Rahandusministeerium. Parlamendist vaadatuna oli aga juba eelmisel sügisel selge, et 2004. aasta riigieelarve on Eestile mitmes mõttes eriline.
OLULISE OSA eelarvest moodustavad tänavu Euroopa Liidu tõukefondide kaudu jagatavad toetused. Nendest fondidest on selleks aastaks Eesti riigieelarvesse kavandatud laekuma ligikaudu 1,7 miljardit krooni. Aastateks 2004—2006 on Eestil võimalik Euroopa Liidult struktuuritoetustena kokku saada 5,8 miljardit krooni.
Laekuv Euroopa Liidu toetus suunatakse ettevõtete arengu toetamiseks, turismi edendamiseks ja kohalikuks arenguks vastavalt Eesti riiklikus arengukavas määratletud eesmärkidele. See raha on tõhus abi Eesti riigi ülesehitamisel.
Euroopa Liidu tõukefondide raha esimesel poolaastal veel eelarvesse ei jõudnud. Alles 7. juulil kandis Euroopa Komisjon Eesti riigieelarvesse esimese tõukefondide sissemakse suurusega 353 miljonit krooni. Sellele sissemaksele järgnevad teised, andes detsembri lõpuks planeeritud osa eelarve tuludest. Meenutame, et 2004. aasta eelarve tulude pool koos toetustega on 47,6 miljardit krooni. Toetused moodustavad seega 3,57 protsenti eelarve kogumahust.
Juba eelmine näide viitab, et eelarve täitmine käib matemaatika järgi, kus alati pole õige jagada aasta võrdselt kaheteistkümneks kuuks. Ka mootorikütuse, alkoholi ja tubakasaaduste aktsiisi tõus, mis oli eelarve tuludesse sisse arvestatud, laekub alles alates 1. maist. Seega puhtmaksunduslikult võtab aega, kuni see raha eelarvesse jõuab.
KUI VAADATA Eesti majanduskasvu, ei ole mingit alust arvata, et midagi erakordset on sündimas ja oleks vaja häirekella lüüa. Rahandusministeeriumi spetsialistidel tuleb loomulikult hoolega tööd teha, kuid praegu ei ole mingit põhjust nende prognoose umbusaldada. Nii riigi majandus kui ka rahandus on kindlatel rööbastel.
Tulevikku vaadates tuleb teisel poolaastal põhjalikult läbi arutada kõik maksundusega seotud muudatused. Selge on, et tööjõud on Eestis liiga kõrgelt maksustatud. Tööjõu maksustamist vähendavad otsused — pean siin silmas üksikisiku tulumaksu vähendamist — on Riigikogu vastu võtnud ja 2005. aastast hakkavad need otsused kehtima.
KAVANDADES alkoholi ja tubakaaktsiiside tõstmist, tuleb tähelepanelikult analüüsida, kui suur on maksujõulise tarbija maksuvõime, et aktsiis ka laekuks. Euroopa Liiduga liitumise järel annavad olulise osa meie riigikassasse Tallinna laevaga saabuvad tarbijad, ent Soome on oma alkoholiaktsiisi alandanud.
Nii Eesti pank, Rahvusvaheline Valuutafond kui ka rahvusvahelised reitinguagentuurid on hinnanud Eesti majanduskeskkonda väga positiivseks. Nii seisab meie eelarve tugeval vundamendil. Siin on oma osa mõistlikel majanduspoliitilistel otsustel, kuid suur osa on ka kõikide Eesti inimeste tublil tööl, sest annavad ju kõik maksumaksjad riigi rahakotti oma panuse.
Poliitikute ülesandeks on aga Eesti lihtsa, stabiilse ja edukalt töötava maksusüsteemi hoidmine ja arendamine.