Kommentaar: Vedelsõnnik võib mulla rikkuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läga võib põhjustada ravimijääkide jõudmise toiduahela kaudu ka meie toidulauale.

Tootmise korraldamisel ägeda konkurentsi tingimustes ei kaaluta sageli igakülgselt sellega kaasnevaid riske ega tähtsustata võimalikke pikaajalise mõjuga negatiivseid protsesse mullas. Laiemat diskussiooni ja asjatundjate kaasamist vääriksid probleemid, mis võivad tekkida seakasvatuskomplekside kõrvaltoodangu, vedelsõnniku ehk läga ärakasutamisega taimekasvatuses.

Läga kasutamisel tuleb lähtuda veeseadusest, mis lubab anda kuni 170 kilogrammi lämmastikku hektari kohta aastas. Seega võib vedelsõnniku kogus taimede kasvuperioodi jooksul olla üsna suur. Kindlasti tuleb see anda jaotatult.

Jättes asjatundjate hooleks lägalaotamise tehnoloogilise külje, samuti õhureostuse (haisu!) probleemid, tahan tähelepanu juhtida sellele, mis võib toimuda mullas.

Kui lägalaotamiseks on maad piisavalt, korraga laotatavad kogused ei ole suured (umbes 20-40 tonni hektarile) ning laotustehnika on keskkonda säästev, ei peaks olema karta mulla füüsikalise seisundi halvenemist. Korduv tallamine raskete masinatega ja suured lägaannused aga tihendavad mulda ja lõhuvad selle struktuuri. Mulla pinnale laotatud läga kuivades tekib koorik, mis takistab õhuvahetust ja võib muuta mulla mikrofloora elutingimused ebasoodsaks.

Loomakasvatuskompleksidega seoses on välismaal hakatud tõsiselt rääkima mulla tervislikust seisundist, sest loomade suure kontsentratsiooni tõttu on vaja tarvitada rohkesti ravimeid, see aga on muutumas oluliseks ohuks keskkonnale. Saksamaal on intensiivse seakasvatuse piirkondade mullas täheldatud suurt antibiootikumide sisaldust. Ravimid on sattunud mulda vedelsõnniku kaudu.

Et ravimite toimeained on väga hästi lahustuvad, ei ole teadlaste hinnangul välistatud, et need muudavad mulla omadusi ja saastavad põhjavett.

Sõnnikuga mulda sattunud antibiootikumide ja sulfoonamiidide toimet mullamikroobidele ja taimedele on uuritud mitmes Itaalia ülikoolis. Need ained on taimedele toksilised. Näiteks pidurdus odra areng, juurte ja lehtede kasv. Mitme taimeliigi puhul täheldati ravimi akumuleerumist.

Järeldatakse, et läga võib põhjustada ravimijääkide jõudmise toiduahela kaudu ka meie toidulauale.

Uuringud on näidanud, et loomade ravis ja söödalisandites kasutatavad antibakteriaalsed ained läbivad looma organismi peaaegu muutumatult ning satuvad sõnniku kaudu mulda. Mullaorganismid sama hästi kui ei suuda neid lagundada.

Antibakteriaalsed ained võivad muuta mulla mikroobikooslust ning põhjustada viljakuse alanemist. Mullas absorbeerunud ravimid võivad mõjuda pikema aja jooksul, häirides oluliselt seal tavaliselt aset leidvaid protsesse.

Eesti teadlased on kindlaks teinud, et meie loomakasvatuses kasutatavad eri aineklassidesse kuuluvad ravimid pärsivad taimede kasvu ja võivad kahjulikult mõjuda ka mulla mikroorganismidele. Vedel seasõnnik pidurdas kõikide mullabakterite ja mikroseente elutegevust. Negatiivne toime oli seda tugevam, mida kuivainevaesem oli sõnnik, mida suuremas koguses seda lisati ning mida külmem oli ilm. Sellest tehti järeldus, et vedel seasõnnik on mulla ja veekogude reostaja.

Viljandi seakombinaadi läga mõju rohumaa mulla mikrofloorale on uuritud 1980. aastail. Negatiivse ilminguna selgus, et lägaga väetatud mullas vähenes kiirik- ja mikroseente arvukus, anaeroobsete bakterite arvukus aga suurenes umbes neli korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles