Koduse traadita internetivõrgu loomine maksab alates 1000 kroonist, seejärel võite sülearvutiga töötada kõikjal oma majas või korteris.
Juhtmeta võrgu saab 1000 krooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on 35 protsendil peredest ehk umbes 200 000 leibkonnal kodus arvuti. Internetiühenduses on neist arvutitest umbes 130 000.
Üha kiiremini kasvab sülearvutite osa, sest neid ostetakse tihti juba ka lauaarvutite asendajaks - nii firmadesse palju ringi liikuvatele müügimeestele, ettevõtte juhtidele kui koju teiseks arvutiks.
Kui siis kodus sülearvutit ja lauaarvutit kasutada, tekib ilmselt mõte, kas saaks mõlemat ühendada ühte, nn. koduvõrku, jagades võimaluse korral ühtlasi internetiühendust. Pealegi on paljudel sülearvutitel, mis on ostetud viimasel ajal, sisseehitatud traadita võrgu WiFi kaart juba olemas. Näiteks on kõik Centrino-tehnoloogiat kasutavad sülearvutid varustatud WiFi kaardiga.
Nii Eestis kui ka mujal maailmas tekib üha juurde kohti, kus saab oma sülearvutit kasutada juhtmeta interneti levialas ehk nn. WiFi levialas. Need on lennujaamad, sadamad, kaubanduskeskused, ärihooned jne. Mõnel pool on traadita internet tasuta, teisal nõutakse võrku minemise eest tasu.
Nii muutub kasutaja mugavaks ja harjub ära, et juhtmeid pole vaja ühendada ja internetti pääseb lihtsalt. Tekib küsimus, kuidas on võimalik luua kodus lahendus, kus sülearvuti on üks arvutivõrgu osa, internetiühendus on jagatud ning lisajuhtmeid vedama ei pea. Selle küsimuse lahendamine ei ole väga raske ja hakkama peaks saama 1000-1500 krooniga.
Mida on koduse traadita võrgu loomiseks vaja ehk millised investeeringud peab tegema?
On kaks võimalust. Esimene on sobilik siis, kui teil on juba kodus interneti püsiühendus, teine sel juhul, kui te alles mõtlete nii interneti püsiühenduse kui ka koduse võrgu loomise peale.
Kui teil on kodus püsiühendus
Kui teil on juba kodus interneti püsiühendus, on teil vaja osta juurde sagedusel 2,4 GHz töötav WiFi ruuter. Standardne on protokoll 802.11b, mis võimaldab arvuti ja ruuteri vahelist kiirust kuni 11 megabaiti sekundis. Osa tootjaid pakub juba ka ühenduskiirust 54 megabaiti sekundis ehk protokolli 802.11g.
Arvutipoodides on neid saadaval päris palju. Soovitan eelistada tuntud tootjate nimesid, sest siis on garanteeritud kvaliteet ja lisavõimalused.
Tihti küsitakse, kui suur on WiFi ruuteri leviala. Et tegemist on raadiolainetega, sõltub levi looduslikest ja tehistingimustest. Vabas looduses on levialaks (näiteks ühest majast teiseni) kuni sada meetrit, maja sees aga läbi kahe korruse umbes 30 meetrit. Oma kogemustest eri seadmetega võin soovitada tooteid D-Link di614+, Linksys (Cisco toode) ja Zyxel, sest need on testitud ja läbi proovitud erinevate xDSL-ühendustega.
Kodus tööd tehes tekib vahel vajadus pääseda ligi firma e-posti serverile, andmebaasidele ja ka aeg-ajalt sisevõrku oma faile vaatama. Elioni Kodu ADSL selleks hästi ei sobi, siis peab tellima Kodutöö ADSL-i. Sellisel juhul on lisaks vaja veel turvalist internetiühendust töökoha serverite ja kasutaja sülearvuti vahel, seega VPN-i ehk virtuaalset privaatvõrku.
Ruuterit ostes tuleks kindlasti üle küsida, kas ostetav seade toetab VPN-ühendust või mitte. Isegi kui teil parajasti ei ole otsest vajadust VPN-ühenduse järele, võib hiljem vajaduse tekkides juhtuda, et teil tuleb mittesobiv seade välja vahetada.
Kui teil pole kodus püsiühendust
Kui teil pole veel kodus interneti püsiühendust, on üheks variandiks Elioni pakutavad stardikomplektid, mis sisaldavad Ericssoni ADSL-modemit ja nelja LAN-pordiga WiFi ruuterit. 3000 krooni maksva komplekti hind on samas suurusjärgus kui ADSL-modem ja WiFi ruuter eraldi ostetuna.
Mida peab seadistamisel meeles pidama?
Ruuterisse sisse logimisel on vaja teada kasutajatunnust ja parooli. Tavaliselt on nendeks sõna «admin». Igal juhul peab esimesel seadistamisel selle algse parooli ära muutma, sest muidu võib mõni pahatahtlik inimene seadeid muutma pääseda.
Võrgu nimi on algseadetes kas Default või siis ruuteri tüüp, näiteks Linksys. Soovitan ka selle nime turvalisuse huvides ära muuta, näiteks nimeks «kodune» või mingiks tähtede ja arvude kombinatsiooniks, näiteks khJ65YgF.
Mõned ruuterid võimaldavad keelata võrgunime näitamise, mis on tegelikult päris turvaline lahendus, sest kui võrgu nime ei tea ega näe, siis sinna võrku sisse ei pääse. Esimesel seadistusel tuleks võrgunimi hoida nähtav, sest siis on võrgu toimimist lihtsam kontrollida. Kui kõik toimib, tehke muudatus seadetes ning keelake võrgu nime näitamine.
Kuidas juhtmeta võrku turvata?
Kui teil ei ole plaanis pakkuda üldkasutatavat internetiteenust, on mõistlik kasutada võrgu krüpteerimist ehk WEB-i võtit. Ruuteri seadetes tuleb leida WEB ja määrata see lubatuks. Järgmisena tuleb sisestada WEB-i võti. Sõltuvalt arvutis olevast WiFi kaardist toetab see kas 64-bitist või 128-bitist krüpteerimist, seega on tegemist viie- või kümnekohalise võtmega.
Turul on juba ka võrgukaardid ja ruuterid, mis toetavad 256-bitist krüpteeri-mist, kuid koduseks kasutamiseks on need veel vähe levinud. Ühenduse loomisel on soovitav teha uus profiil ja sinna see WEB-i võti kohe sisestada, et järgmise ühenduse jaoks ei peaks võtit käsitsi sisestama.
Teistes arvutites, mis on ühendatud ruuteriga võrgukaabli abil, ei tule muuta mingeid seadeid, sest nende puhul ei ole tegemist juhtmeta võrgu kasutamisega. Kuid nendegi ühendus tasub siiski turvata personaalse tulemüüriga, kas või näiteks operatsioonisüsteemiga Windows XP kaasas oleva Internet Connection Firewalliga või siis kasutada ZoneAlarmi (vt. zonealarm.com).
Nii saab kaitsta oma arvutid väljastpoolt tulevate rünnakute eest. Kõikidel võrgukaartidel on nn. MAC-aadressi ehk siis igal võrgukaardil on oma unikaalne seerianumber. Ruuteri seadetes saab määrata, et ühenduses on ainult eelnevalt sisestatud MAC-aadressiga võrgukaardid ja teistel lihtsalt pole ligipääsu teie koduvõrku.
See artikkel on esimest korda ilmunud «Äripäeva» tehnoloogiaajakirjas «ITee».
Plussid-miinused
Juhtmeta võrgu plussid
• Eelkõige vabadus. Võite kasutada sülearvutit just seal toas, kus tahate.
• Jääb ära tüütu juhtmete vedamine ja paigaldamine. Pole vaja seina auke teha ja juhtmed ei tolkne jalus.
• Printserveri loomise võimalus.
Juhtmeta võrgu miinused
• Hind on veidi kallim kui juhtmetega võrgul.
• Maksimaalne kiirus kohtvõrgus tavaliselt kuni 11 megabaiti sekundis (uuel standardil 801.g juba küll 54 megabaiti sekundis), samas kui juhtmetega ühendatud võrgus on kiirus 100 megabaiti sekundis.
Allikas: Heigo Ensling