Kevadised mõtted ehk Silmad fookusesse

Siiri Sisask
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

TAHAN KÕNELDA ühest ideest, mis mul pikemat aega meeles mõlgub.

Loodus on praegu tärkamas. Tärkab ka inimene, nautides õhus hõljuvat värskust ning kuulates lindude rõõmsat sädistamist. On aga palju neid, kes oma muredes ei märka ühes kevadega tärgata.


Alati pole asi rahas, teinekord võib mõnel inimesel kõik lihtsalt üle pea kasvanud olla. Ühe konkreetse näitena võime öelda, et keeruline on toime tulla vanadel inimestel, kes on kibeda saatuse tahtel üksi jäänud.

Nemad ei suuda oma viltuvajunud aedadest ning väljakasvanud hekkidest enam ise jagu saada. Maailm nende ümber on kokku surutud ning aknast ei näe kaugemale kui oma võssa kasvanud aeda.

Aasta-aastalt muutub see maailm üha ahtamaks ning teerajad muutuvad kitsukesemaks. Loodus sööb lihtsalt nii aia kui ka aias elava inimese usu ja lootuse.

Otsides vasturohtu, pakun omavalitsusjuhtidele mõtlemisaineks ja läbiarutamiseks idee kaasata heakorrastusse noori inimesi.

Maainimesena olen palju kordi märganud, kuidas noormehed ja neiud pärast kooli väiksemates keskustes endale tegevust ei leia ning aega niisama lobisedes surnuks löövad. Selle asemel võiks ju mõni tubli autojuht nad mõnesse sellisesse aeda tööle sõidutada ning veel tublim selle valla töömees võiks neile tööd kätte näidata. Nii on võimalik tabada vähemalt viis kärbest ühe hoobiga.

AED SAAKS uue näo, tänu sellele avarduks inimese vaateväli ja tal tekiks uue informatsiooni läbimõtlemise võimalus. See omakorda annaks võimaluse puhata ning korrastada üksluiseks muutunud mõttemaailma.

Valgus pääseb nii aeda kui aknast sisse ning inimesel tekib tahtmine ka kodu üldiselt korda sättida ja kardinaid pesta. Koristamine aga annab tegevust ning inimene hakkab liikuma.

Liikumine mõjutab positiivselt vereringet ning südame- ja ajutegevust. Seda oskavad arstid minust paremini selgitada. Igal juhul on liikumine üks depressiooniga võitlemise vorme.

VALLALE ON kindlasti oluline, et tema inimesed end mahajäetuna ei tunneks. Tähtis on seegi, et vald puhas ja korras püsiks. Puhas ja korras keskkond õpetab meie lastele hoolt.

Igale inimesele on oluline vaadata ilu, see mõjutab ja kosutab neis peituvat ilumeelt ning selle kaudu suhtumist kõigesse.

Noortele annaks niisugune aktsioon võimaluse õppida koostööd ning ennast kehaliselt heasse vormi viia. Vähe sellest, nad õpiksid ka lihtsalt tööd tegema. Kasutegur mõttekalt kulutatud vabast ajast on kindlasti suur.

PEALEGI ei maksa see suurt midagi. Vald peaks soetama niisugusteks aktsioonideks vaid hekikäärid, sae, kirve, rehad, kindad ja muu sellise. Kindlasti pole see talle ületamatu probleem. Toit pole ka ehk väga suur mure, eriti kui kaasata kevadisse heakorrastusaktsiooni teisi valla inimesi.

Usun, et alati ei pea kõike tegema raha eest ning oleneb organiseerijatest, kuidas noori tööle ergutada. Peaasi, et asi hoo sisse saab.

Lõpetuseks tahan öelda, et tänavu kevadel, mil ühinesime Euroopa Liiduga ning istutame oma kodumaale miljon puud, oleks vahest õige aeg tarbetult vedelev rauakolu ära vedada nii teeäärsetest mahajäetud paikadest kui ka aedadest.

Tehkem ilule rohkem ruumi!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles