Piret Rist: Vanamemmed, loodus ja lumi

, Viljandi linna maksumaksja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Rist
Piret Rist Foto: Elmo Riig / Sakala

16. JAANUARI «Sakala» repliigis on öeldud: «Loodetavasti mõistab ka linnavalitsus, et mõnikord on loodus võimsam vanamemmest, kelle lapsed on võõrsil ja õueesine tuisuhommikuti umbes.»

Millegipärast meenus mulle  suvine juhtum, kui linnavalitsuse ametnike kuri kiri ja trahviähvardusteade põhjustasid ühele eakale inimesele hirme ning kahe mesilaspere surma. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, nagu ütles meie riigi üle aegade parim president Lennart Meri. Tahtsin rääkida hoopis lumest ja linnavalitsusest.

Kas ei peaks linnavalitsus eelkõige iseendale trahvi tegema? Lumest puhastamata bussipeatuste eest, südalinna põhitänavalt lume vedamata jätmise eest (vallid ja lumi Tartu tänava äride ees on ohtu seadnud nii autojuhid kui jalakäijad), kõnniteede liivatamata jätmise eest, korrastamata pargiteede eest, turuplatsi parkla lumevangi jätmise eest.

Linnavalitsus võiks iseennast trahvida ka rumala mõttekäigu eest, mis kõlab umbes nõnda: ehitasime küll tänava valmis, kuid talvel lumekoristuseks raha ei planeerinud. Kas pole see saamatus?

TRAHVE MÄÄRATA on lihtsaim tee. Ent miks linn ei rakenda lume koristamisel töötuid? Miks ei võiks teenistuseta jäänud inimesed omal vabal valikul väikese tasu eest linnatänavaid lumest puhastada?

Selleks polevat raha. Ehk on aga asi pigem selles, et Viljandi töötud on ära hellitatud  sotsiaalabide ja toetustega? Viljandi on töötute paradiis, kõlab rahva hulgas käibel olev «vanasõna». Seda väidavad töötudki.

Nädal tagasi tegin ühele Viljandi pikaajalisele töötule ettepaneku panna kohalikku lehte kuulutus, mis kõlaks umbes niimoodi: «Koristan tänavatelt ja katustelt lund.» Vastuseks andis ta mulle teada, miks ei tasu hakata rügama, ning esitas ülevaate oma kontole laekuvatest toetustest. Mõistan, et töötu olla on ebameeldiv, aga alalise teenistuseta jäämisega ei peaks kaasnema inimesele pealesunnitud laiskus.

Viljandi linnalehest võis lugeda, et linnas on ainult 8000 maksumaksjat. See fakt tekitab kõhedust ja küsimuse, kas tulevikus suudab riigi maksumaksja ülal pidada kõigi omavalitsuste töötuid, haigekassat, sotsiaalkindlustust, pensionifondi.... Võib juhtuda, et riik kui rahaingel ei suuda omavalitsustele enam selles appi tulla.

Kui praegu ei motiveeri linnad ja vallad töötuid väikese lisatasu eest midagi tegema, läheb tulevikus omavalitsustel raskemaks, sest maksumaksjalt, kellelt kooritakse niigi mitu nahka, on samuti palgakärbete ajal raske.

RASKE ON ka memmedel ja taatidel selle lumega toimetada. Ei tea, kas see tuleneb kõnealuse põlvkonna sitkusest, kuid olen täheldanud, et just eakate inimeste majade juures on kõnniteed puhtad.

Trahv ei ole abinõu linnakassa täitmiseks või inimeste hirmutamiseks, vaid ülilohakate linnakodanike korralekutsumiseks. Sellepärast tasub linnavalitsusel asja rahulikult võtta ning lumes rahmeldavate eakatega lihtsalt rääkida. Küll nad keskhommikuks tänava oma maja ees lumest puhtaks teevad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles