Ulukitest on enim kahju tekitanud hunt

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Sakala/Scanpix

Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tekitatud kahju hüvitamise taotlusi. 29 000 krooni ulatuses taotletakse karu ja 20 000 krooni ulatuses ilvese tekitatud kahju hüvitamist.


Mullu sügisel laekus märkimisväärselt palju taotlusi hundi tehtud kahju hüvitamiseks, kõige rohkem Jõgevamaalt - 680 000 krooni ulatuses. Näiteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe nädala jooksul 93 lammast.

Looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul väljendab kahjutaotluste geograafiline jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. «Hunt murrab seal, kus lihtsam, eriti poegade õpetamise perioodil,» ütles Talvi.

Kiskjakahjude suurenemine peegeldab ka inimese taandumist maapiirkondadest: traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapäevane inimtegevus maal hääbuvad, samas lambakarjad jäävad ja kasvavad üha suuremaks.

Seetõttu peab tunduvalt paranema ka ennetusabinõude kasutamine: karjamaade vahetamine, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, võrgud uude kohta jne. Omaniku rakendatud ennetusabinõud on kahjutaotluste hüvitamise komisjonis kindlasti suure tähelepanu all.

Keskkonnaamet püüab kiskjate tekitatud kahjud menetleda ja välja maksta jaanuari jooksul.

Kui palju kõnealustest kahjudest põllumeestele välja makstakse, sõltub kehtestatud piirmääradest ja varasematel aastatel saadud vähese tähtsusega abist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles