Portaal e-raamatukogu.com pakub õpilastele võimalust lugeda internetis kohustuslikku kirjandust, mida pole tavapärases raamatukogus tihtipeale saadaval.
Kohustuslik kirjandus ootab õpilasi e-raamatukogus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks portaali asutajaid Kerli Altmart rääkis, et esimesena tõusis edetabeli tippu Friedrich Robert Faehlmanni «Müütilised muistendid». «Septembris ja oktoobris loeti seda mitusada korda,» rääkis neiu. «Novembris panime üles «Mahtra sõja» ja see läks kohe kolmandale kohale.»
Altmarti sõnul loetakse palju teisigi Eduard Vilde raamatuid, aga ka Juhan Kunderi «Eesti muinasjutte», Friedrich Reinhold Kreutzwaldi «Reinuvader rebast» ning Juhan Liivi ja Lydia Koidula luulet.
«Mõne päeva eest panime üles kohustusliku kirjanduse nimistusse kuuluva «Kilpla» ja digimisel on veel palju raamatuid,» rääkis Altmart.
Noored loevad internetist
Koos praegu Šotimaal elava ja töötava Kerli Altmardiga annavad eesti autorite teostele digikuju Piia Salundi, kes juhatab Pärnumaal Sauga raamatukogu, ja Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi teadur Andrei Errapart. Neid kolme seob kauane sõprus ning e-raamatukogu täiendavad nad oma vabast ajast ja entusiasmist.
Kerli Altmart meenutas, kuidas septembris oli üks emakeeleõpetaja pöördunud nende poole küsimusega, kuidas portaali kasutada.
«E-raamatukogus avastas ta võimaluse pakkuda oma õpilastele mugavalt kohustuslikku kirjandust, mida klassitäiele lastele on muidu üsna keeruline raamatukogudest organiseerida,» selgitas Altmart.
Viljandi kultuuriakadeemias raamatukogunduse ja infoteaduse eriala lõpetanud Piia Salundi uuris bakalaureusetööd tehes noortelt, kui mugav on neil infot hankida, ja tema üllatuseks selgus, et kirjandust on internetist leida peaaegu võimatu.
«Noorem põlvkond eelistab infot ammuda küberkeskkonnast. Pigem loetaksegi raamatuid e-formaadis, kui minnakse raamatukokku või -poodi,» lausus Salundi.
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi eesti keele õpetaja Hille Alver nentis, et tema gümnaasiumiosa ja kaheksanda klassi õpilased e-raamatukogu ei kasuta.
«Mina suhtun e-raamatukogu mõttesse pooldavalt, peaasi et lapsed ilukirjandust loevad,» rääkis Alver. «Ise olen vanamoodne inimene ja loen ikka paberkandjal raamatuid.»
Maagümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Irene Artma ütles, et pooldab uusi ja huvitavaid võimalusi.
«Eile läksin sinna keskkonda ja registreerisin end ka kohe lugejaks,» rääkis ta reedel. «Soovitan oma õpilastele seda lehekülge. Usun, et uuel aastal loeme koos midagi näiteks ulmekirjanik Harglalt või annan teose neile vabalt valida ning palun loetu kohta oma arvamuse kirjutada.»
Rahvalik veebikogu
Esimesed raamatud on e-raamatukogu nime all veebis tänavu veebruarist.
«Idee poolest püüdleme pigem rahvalikuks digiraamatute veebikoguks, kust koolijüts leiab kohustuslikku kirjandust, romantikalembene armastuslugusid, mudilane unejuttu ja poeesiahuviline luulet. Teisalt soovime autoritele pakkuda e-raamatukogu kui keskkonda oma loomingu avaldamiseks,» selgitas Kerli Altmart.
Tema sõnul ei saa e-raamatukogu võrrelda Amazoni või Google’iga, sest selle meeskond väike ja kodukootud. «E-raamatukogu on loonud täiesti tavalised inimesed, kes teevad seda tasuta,» sõnas Altmart.
Praegu on e-raamatukogus 75 raamatut 35 autorilt. Tuntumatest kirjanikest on esindatud Indrek Hargla, Peeter Sauter ja Enn Vetemaa. Lugejaks on end tasuta registreerinud 2789 inimest ja arv kasvab iga päevaga.
Ühe raamatu digitaalkujule viimine võtab umbes nädala ja teavikud on mõeldud kasutamiseks vaid netiühendusega, alla laadida pole neid võimalik.
«Loodame, et tulevikus saavad autorid oma teoste eest tasu ja kasutajad maksaksid lugemise eest sümboolse summa,» lisas Kerli Altmart.