Eiki Nestor: Pensioniea tõstmine pole Eesti inimestele lahendus

Eiki Nestor.

FOTO: .

PENSIONIEA küsimus on teravalt päevakorral kõikides vananevates ühiskondades. Ka Eestis on seda teemat aastaid veeretatud nagu kuuma kartulit.


Nüüd oleks justkui lahendus käes: valitsus otsustas vahetult jõulude eel tõsta pensionile jäämise iga 65. eluaastani ning see puudutab otseselt kõiki pärast 1957. aastat sündinud mehi ja naisi. Peaminister kinnitas riigikogu ees, et selle sammu järele on tungiv vajadus.



VÄIDAN, ET Eesti pensionisüsteemi probleem pole see, et veel kehtiva seaduse alusel pääseb meil pensionile 63 aasta vanuselt. Riiklikus pensionikindlustuses on lahendamata hoopis üks teine küsimus, mis on seotud nende tuhandete inimestega, kes saavad oma tervist kahjustava või pingelise töö tõttu pensionile enne üldise pensioniea saabumist.



Pisut arvudest. Sotsiaalkindlustusameti teatel saab meil vanaduspensioni 290 967 inimest. Nende seas on aga 37 834 meest ja naist, kes on läinud pensionäripõlve pidama varem kui 63-aastaselt.



Neil ligi 40 000 inimesel on täiesti põhjendatud õigus teistest varem pensionile minna. Samas teevad nad seda 20-protsendilise sotsiaalmaksu kulul. Kindlustuskeeles kõneldes katab riiklik pensionikindlustus praegu peale vananemisriski ka tervist kahjustavate töötingimuste riski, sest varasemat pensioniõigust andvate tööde puhul maksab tööandja sama suurt sotsiaalmaksu kui muude tööde puhul.



Kui te kindlustate oma auto, siis te ju ei oota, et kindlustatud oleks ka teie maja või korter. Pensionikindlustuses kipuvad asjad paraku nii olema.



OLEKS VALE väita, et valitsused ei tea, mida oleks vaja probleemi lahendamiseks teha. Otse ja ausalt öeldes leiti kontseptuaalsed lahendused juba kümme aastat tagasi. Praktikasse pole need paraku jõudnud.



Ka eelmine valitsus andis tööpensionide süsteemile vaid põhimõttelise heakskiidu. Esialgu jääb küsimärgiks, kas praegu võimul olev kooslus julgeb selle alusel ka seadusega välja tulla.



TÖÖPENSIONIDE süsteem näeb ette, et halbade töötingimuste tõttu varasem pensionileminek tuleb eraldi kindlustada. Töötingimuste eest vastutav tööandja on selle järgi kohustatud varasema pensioniõiguse oma töötajatele kindlustama. Need viis aastat enne üldist pensioniiga on näiteks kinni makstud tööpensionina ja mitte riiklikust pensionikindlustusest.



Asi oleks aus nii nende inimeste suhtes, kes teevad tervist kahjustavat tööd, kui nende suhtes, kes sellist tööd ei tee.



UURINGUFIRMA Praxis analüütiku Andres Võrgu andmetel tooks pensioniea tõus pensionide väljamaksmisel riigile kaheksa protsenti väiksemad kulutused. Ühes kuus kulub praegu pensionidele kokku 1,325 miljardit krooni, millest halbadest töötingimustest tulenev varasem pension moodustab 166 miljonit. Riik säästaks märgatavalt, kui tervist kahjustavate tööde ja väljateenitud aastate pensioniõigus seataks uutele alustele.



MIS MÕTTEGA siis pensioniea tõstmisega tulistjalu kiirustada, kui pakilisemad tööd on tegemata?



Lisaks on pensioniiga ise aastate jooksul tunduvalt muutunud. Eestis pole kohustust 63-aastaselt pensionile jääda, pensioni saamist võib edasi lükata. Viimati nimetatud võimalust kasutab praegu 559 inimest, võites sellega iga edasi lükkunud kuu eest 0,9 protsenti pensioni suurusest.



Sisse on seatud ka ennetähtaegne pension, mille puhul inimene vastupidi kaotab iga varem pensionile mindud kuu eest 0,4 protsenti pensioni suurusest. Ennetähtaegsel pensionil on praegu 14 639 pensionäri.



Põhjused, miks üks inimene otsustab minna varem pensionile ja teine hiljem, on väga individuaalsed. See sõltub tööst ja palgast või koguni lootusetusest tööd leida. Aga loomulikult ka tervisest.



EDULISE pensionikorraldusega riigid on läinud veelgi kaugemale. Lihtsalt seletatuna pole seaduses sätestatud pensioniiga seal 63 aastat, vaid näiteks 60—65 aastat ning sisuliselt otsustab iga inimene tervise, tehtava töö ja saadava tulu alusel ise, millal tal selle ajavahemiku jooksul on mõistlik pensionile jääda. Tehtavast valikust sõltub pensioni suurus: mida hiljem pensionile lähed, seda suurem summa on.



Tegu on samade põhimõtetega, mis kehtivad meilgi, kuid need on veel tihedamalt seotud inimese enda valikuga. Seejuures on arvestatud ka pensioniea tõstmise kõige olulisemat näitajat: pensionieas elatud aastate arvu kasvu.



PENSIONIEA tõstmine vajab seega palju tõsisemat ja sisulisemat ettevalmistamist. Sellest loodetav kasu jääb saamata, kui märksa pakilisemad küsimused on lahendamata.



Tööpensioni loomine võtab oma aja. Seejärel on põhjust arutada, kas ja kuidas pensioniiga tõsta.

Tagasi üles