Tõenäoliselt teatab töötukassa lähematel nädalatel, et Viljandimaal on 3000 ametlikult registreeritud töötut. Statistikaameti andmeid vaadates võib järeldada, et see piir on juba mõni aeg tagasi ületatud. Ainult et osa tööta inimesi pole end ametlikult arvele võtnud või on tööotsimisele juba käega löönud ja nad on registreeritud töötute ridadest välja heidetud.
Sel nädalal suurenes Viljandimaa registreeritud töötute arv kolme inimese võrra ning kokku on neid 2944. Viimaste nädalate statistikas oli see üks kasinamaid näitajaid, sest tavaliselt on töötute armee nädalaga paisunud 15—30 inimese võrra.
2944 on vaid arv, aga selle taga on 2944 inimest ja paljudel juhtudel ka perekonnad. Üha rohkem on neid, kes tööotsimisele käega löövad, sest pärast mitut kuud pole nad leidnud midagi endale sobivat. Neist inimestest saavad heitunud, nagu neid ametlikus kõnepruugis nimetatakse. Töötud, kes enam töötukassa kaudu kohta ei otsi, jäävad ilma võimalusest saada toimetulekutoetust ning haigekassa kindlustusest. Kokkuvõttes tähendab see suurt sammu ka kodutuks ja eluheidikuks muutumise teel.
Lahendusi pole seni suudetud pakkuda. Riigiaparaat jätkab koondamist, sest maksumaksjate pideva vähenemise tõttu pole enam võimalik inimesi palgal hoida. Neid ettevõtteid, kes on leidnud võimaluse sel aastal töötajaskonda suurendada, on imevähe.
Seega tuleks finants- ja majanduskriisi kõrval rääkida sotsiaalsest kriisist, mis aina süveneb. Pilk lähiminevikku näitab, et mullu märtsis oli maakonnas 600 töötut, tänavu veebruaris oli neid 1680 ja üsna pea on 3000.
Töötukassa ametnikud ennustavad, et asjad lähevad veel kurvemaks. Kui Eestis on praegu 85 267 ametlikult töötut, siis järgmisel aastal võib see näitaja jõuda 125 000-ni. Sellise tempoga liikudes pääseb Eesti taas Euroopa Liidu riikide esikolmikusse. Mäletatavasti oleme seal ka alkoholi tarvitamisega.