Muuseumijuhid paluvad liitmuuseumi loomise katki jätta

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobris aset leidnud maakonna muuseumide esindajate koosviibimisel jäid kultuuriministeeriumi asekantsleril Anton Pärnal (vasakul) veenvad tõendid uue süsteemi võimekuse ja põhjendatuse kohta Jaak Pihlakule (keskel) ja Viljandi muuseumi nõukogu
liikmele Arnold Pastakule esitamata.
Oktoobris aset leidnud maakonna muuseumide esindajate koosviibimisel jäid kultuuriministeeriumi asekantsleril Anton Pärnal (vasakul) veenvad tõendid uue süsteemi võimekuse ja põhjendatuse kohta Jaak Pihlakule (keskel) ja Viljandi muuseumi nõukogu liikmele Arnold Pastakule esitamata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Muuseumide liitmise protsessi korduvalt kritiseerinud maakonnamuuseumide juhid paluvad kultuuriminister Laine Jänesel reformi peatada.


Maakonnamuuseumide juhid kirjutasid teisipäeval presidendile, peaministrile, riigikogu esimehele, kultuurikomisjonile ja fraktsioonide juhtidele saadetud ühispöördumises, et muuseumide ühendamise protsessi püütakse ellu viia selliste survemeetodite ja kiirusega, mis ei sobi kokku demokraatia põhimõtetega.

«Muuseumide juhid tunnetavad selget survet reform iga hinna eest läbi viia, lisandunud on ka otseseid ähvardusi,» vahendas maakonna muuseumide juhtide pöördumist uudisteagentuur BNS.

Nende sõnul on küll tervitatav, et kultuuriministeerium maakonnamuuseumide problemaatikaga tegeleb, kuid samas on vastuvõetamatu, et ministeerium peab ainuõigeks vaid üht, enda ette valmistatud lahendust.

Muuseumijuhtide nimel pöördumisele alla kirjutanud Tartumaa muuseumi direktori Kaido Orula sõnul on reformi ettevalmistav töögrupp kokku saanud ainult kaks korda ning ka nendel kohtumistel on konstruktiivne töö olnud häiritud, sest kultuuriministeeriumi ametnikud nõuavad vastuvaidlematult liitmuuseumi loomist ning maakonnamuuseumide juhid reformi eesmärkide, riskide ja põhidokumentide sisulist arutamist.

Orula sõnul oleks praeguses majandusolukorras loogiline eeldada, et reform toob rahalist kokkuhoidu. Ministeeriumi ametnikud on aga rõhutanud, et rahaline kokkuhoid ei ole eesmärk, koondamisi maakondades ei tule, muuseumide juhid jäävad ametisse ning reformiga kaasneb hoopis mitme valdkonna direktorite ametikohtade ja üldosakonna loomine.

«Komisjon ei tea, mis peadirektoraadi käivitamine ja hilisem ülalpidamine maksma läheb ja kust saadakse selleks vahendid. On enam kui mõistetav, et rahaliselt niigi rasketes tingimustes muuseumidel tekib kahtlus, et uus juhtorgan hakkab elama nende arvelt, sisulise töö arvelt,» lausus Orula. Ta lisas, et siin on ministril võimalik sekkuda ning tormakas ja ettevalmistamatuse märke näitav liitmuuseumi loomise protsess peatada.

Orula avaldas muuseumijuhtide nimel veendumust, et mitme idee arutamise järel on võimalik ellu viia kõiki osalisi rahuldav reform, mis ei tooks riigile lisakulutusi, lahendaks muuseumide ühiseid probleeme, vähendaks ministeeriumi ametnike töökoormat ning tekitaks muuseumide valdkonnas positiivse sünergia.

Ta lisas, et reformi praegust kulgu on tauninud oma ühispöördumises maavanemad ja muuseumiühing ning riigikogu kultuurikomisjon.

Kultuuriminister Laine Jänes on varem öelnud, et maakonnamuuseumide ühendamine peaks jõudma lõpule kõige varem tuleva aasta 1. juuliks. Liitmuuseumi loomiseks kokku kutsutud ekspertkomisjoni töö tähtaeg on 1. detsember.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles