Ajal, mil mahetootmise alustamisest Eestis on möödunud kakskümmend aastat, nendib Tarvastu valla Ruukli mahetalu peremees
Mahetalunik peab riigi toetust napiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aarne Toomsalu, et loodussõbraliku põllundusega tegelejad vajaksid valitsuselt tunduvalt suuremat tuge.
Toomsalu andmetel lõpetas tänavu tootmise 160 mahetalunikku ja põllumajandusministeerium peaks analüüsima, miks see nii on läinud. Tema hinnangul on peale majandusliku olukorra põhjuseks liigne bürokraatia.
«Meie põllumajandussüsteem on suuresti rajatud toetustele, aga mahetootjate toetused on Eestis umbes kolm korda väiksemad kui Leedus ja viis korda väiksemad kui Poolas,» rääkis Toomsalu. «Säärases kõlvatus konkurentsis on meil raske läbi lüüa.»
Taluniku sõnul tulebki maheteravilja Tartu viljasalve peamiselt Leedust, Eesti toodangul aga pole sel aastal Euroopa turgudele asja.
«Mahetoetuste põhimõtteid aina muudetakse,» nentis Aarne Toomsalu. «Alanud uuel viieaastasel perioodil lisandus taas uusi nõudeid. Ka mahetootmise arengukava 2013. aastani on koostatud, kuid selle elluviimiseks pole kroonigi eraldatud.»
Talunik rõhutas, et Euroopa Liidus ei saa kõigile mahetootmises ühtseid nõudeid esitada. «Eestit ei saa võrrelda Hollandiga, kus iga rohulible on hinnas,» tõi ta näiteks.
Toomsalu hinnangul on Eestis tehtud see viga, et põllumajandust vaadeldakse kui üht paljudest majandusharudest, aga see on ju lisaks ka osa eestlaste kultuurist ja elulaadist. «Taasiseseisvumise järel propageeritud talupõlisusest on saanud orienteerumine suurtootmisele.»
Toomsalu leiab, et märksa rohkem oleks vaja toetada ühistootmist. «Mujal ju ühistegevuse süsteem toimib. Mitmel pool Euroopas toetatakse mahetootjaid esimesel viiel tegevusaastal tugevasti.»
Teisi põllumajandustootjaid mahetalunikud konkurendiks ei pea.
«Meil on erinevad põhimõtted: teistele on tähtsad tonnid, mahetootjatele aga missioon toota looduslikke ja tervislikke tooteid,» põhjendas Toomsalu. «Paraku läheb toiduainetetööstuses mahetoodang sageli tavalisega ühte patta.»
Aarne Toomsalu nentis ka seda, et paljud 50.-60. aastates talupidajad tahaksid jääda vanaduspuhkusele ja talu nooremale põlvkonnale üle anda, aga praegused seadused teevad selle protsessi keeruliseks ja kulukaks.
«Sisuliselt tähendab talu pojale üleandmine seda, et pool talu läheb maksude kaudu käest,» kurtis ta. «Noortele on küll mõeldud alustamise toetus, aga igasugu riugaste tõttu ei pääse nad lihtsalt löögile.»
Praegu on mahetoodang Eestis suhteliselt raskesti kättesaadav, Viljandis näiteks seda osta ei saagi.
«Kui pere tahab tervislikult toituda, peaks ta kasutama ainult mahetoiduaineid,» leiab Toomsalu. «Kui neid kasutada harva ja vähe, pole neist suurt tolku — teised tootjad kasutavad sedavõrd palju keemiat.»
Aarne Toomsalu on mahetalunik olnud kümmekond aastat. Ruukli talus on mahedalt kasvatatud teravilja, hernest, maasikaid. Praegu kasvatatakse seal lihaveiseid ja teravilja. Liha realiseerib Toomsalu tulundusühistu Eesti Maheliha kaudu.