Hoolimata tunamullusest lumevaesest aastast ja sellest, et ka eelmisel talvel ei kõrgunud hanged aina räästani, ei saa eitada tõsiasja, et elame põhjamaal. Kliimauuring näitab, et Eestis katab lumi maad keskmiselt 110 päeva aastas, Viljandis isegi veidi kauem.
Muidugi tuleb ette ka erandeid, aastaid, mil unistus valgetest jõuludest läheb üle unistuseks valgetest vastlatest ning kumbki neist ei täitu. Meenutagem, et 1935. aastal kattis lumevaip maad kogunisti 15. maini.
Ehkki eelmainitud uuringu järgi väheneb Eestis lumikattega päevade arv viie võrra sajandis, pole see teab mis lohutus omavalitsustele, kes kulude kärpimise tähe all peavad hakkama koomale tõmbama ka talvist teehoolet.
Möödunud talve paar tuisupäeva näitasid, et loodusjõudude erakordsesse möllamisse suhtuvad inimesed elevusega: nad asuvad innukalt appi lumevangi jäänutele ja tunnevad lapsikut rõõmu, kui hanged annavad põhjust ametipostilt poppi teha. Kui igapäevane elu on pikka aega häiritud, pole rahvas enam nii mõistev.
Laupäevases «Sakalas» kinnitab mullu 2013. aastani Viljandi linnaga lumekoristus- ja teehooldustöödeks lepingu sõlminud Veolia Keskonnateenuste Lääne regiooni juht Jaan Viljas, et kui autojuhid on talveks valmis, ei tule neil ette ka väljapääsmatuid olukordi.
Viljandi tänavad on rahuldavas korras hoolimata sellest, et linn ei suuda maksta nii palju, kui kõrgete hindade ajal kohaseks peeti. Seevastu enamikus Viljandimaa omavalitsustes jääb lumekoristuseks ettenähtud summa samaks.
Võrreldes Viljandiga, kus väike tõrge võib halvata terve linnajao liikluse, on valdadel oma teid korras hoida mõnevõrra odavam. Suure firma pidev tööks valmisolek ja ummikute ennetamine maksab rohkem kui kohaliku sahamehe väljakutsumine. Pealegi käib elavaim liiklus valdades riigiteid pidi, mille puhastamise eest oma kukrut kergendada ei tule.
Nii või teisiti tasub tänavu loota, et ilmaennustajad panevad talveks alla normi sademeid ja külmakraade ennustades täkkesse. Talihooaja sajurikkaim kuu november on juba poole peal.