Eurooplaseks saamise unistus on Viljandis asendunud raha saamise sooviga

, kunstnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laidoneri platsi ääres seisvat endist Grand Hoteli, hilisemat kultuurikooli maja, üksikute gootika elementidega neorenessansi stiilis hoonet, mis praegu on eraomanduses, tõrgub keel arhitektuuripärliks nimetamast. Seadustega tutvunud Urmo Raus: «Muinsuskaitseala eesmärk on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimalusi maksimaalselt säilitada.»
Laidoneri platsi ääres seisvat endist Grand Hoteli, hilisemat kultuurikooli maja, üksikute gootika elementidega neorenessansi stiilis hoonet, mis praegu on eraomanduses, tõrgub keel arhitektuuripärliks nimetamast. Seadustega tutvunud Urmo Raus: «Muinsuskaitseala eesmärk on ajaloolises linnatuumikus elamisvõimalusi maksimaalselt säilitada.» Foto: Urmo Raus

Kui teha jalutuskäik läbi Viljandi vanalinna, avaneb masendav pilt: paljud arhitektuurimälestised ja ajaloolise väärtusega majad on väga halvas seisukorras või lausa hävinemas.


Vanalinna aastaid kestnud lagunemist ja muinsuskaitsealale kerkinud uusehitisi vaadates tekib hulk küsimusi.



Kas linnavalitsusel on üldse mingi visioon, kuidas oma linn korda teha? Mida kaitseb Viljandis muinsuskaitse? Kuidas annab muinsuskaitse endast märku näiteks lagunevate arhitektuurimälestiste, sobimatute juurdeehitiste ja muinsuskaitseala struktuurimuudatuste korral?



Vahepealsed heaoluaastad on pakkunud nii linnale kui riigile küllalt võimalusi, et Viljandi vanalinna hävingust päästa. Ressursse on aga tihti kulutatud valdkondadele, kus see pole olnud otseselt vajalik, või siis on tehtud seda, mis on ilmselt vastuolus ka vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega.



Näiteks võib tuua Arkaadia aia. Selle rajamiseks kulutatud miljonite eest oleks saanud korda teha nii mõnegi kesklinna ajaloolise maja fassaadi.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles