Viljandi kaalub ettevõtete jaoks tühermaale uue tänava rajamist

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnamajandusameti juhi Priit Vihuri ja linnavalitsuse peaspetsialisti Piia Pääso arvates võib võsavahelise jalgraja asemele plaanitav tee juba aasta pärast valmis olla, kui ettevõtjad selle vastu küllalt huvi ilmutavad.
Linnamajandusameti juhi Priit Vihuri ja linnavalitsuse peaspetsialisti Piia Pääso arvates võib võsavahelise jalgraja asemele plaanitav tee juba aasta pärast valmis olla, kui ettevõtjad selle vastu küllalt huvi ilmutavad. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Viljandi linnavalitsus arutab võimalust ehitada Lina tänava ja Musta tee vahele Ravila tänava pikendus, et selle äärde saaksid kerkida kauplused, bürood või tootmishooned.


Ilmselt on üsna vähesed viljandlased endale teadvustanud, et läbimurde tarbeks kavandatav maa-ala üldse olemas on. Lina tänava poolt varjavad kvartali sisemust eramajad, Musta tee ääres aga suured puud. Nii sõidetaksegi metsistunud tühermaast midagi märkamata mööda. Ainult kohalikud elanikud tarvitavad kahe tänava vahelist rada, et oma jalavaeva veidi kergendada.



Kui linna plaanid täiel määral õnnestuvad, asendab seda porisevõitu teekest juba aasta pärast asfalteeritud tänav koos kõigi sinna juurde kuuluvate kommunikatsioonidega.



Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri hinnangul võiks Ravila tänava pikenduse rajamine maksma minna 2 miljoni krooni ringis ja 85 protsenti sellest rahast loodetakse saada Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kaudu Euroopa Liidult.



Ettevõtjate huvi on määrav

«Projekti finantseerimine sõltub kasusaajate arvust,» rääkis kõnealuse teemaga tegelev linnavalitsuse peaspetsialist Piia Pääso. «Näiteks kui siia sooviks tulla firma, kes loob kolme aastaga 200 töökohta, poleks raha saamises küsimustki.



Kui aga huvi tunneks paar kahte uut töökohta plaanivat ettevõtet, oleks see kahtlane.»



Et nõudlust välja selgitada, kutsub linnavalitsus endaga ühendust võtma ettevõtjaid, kes mõnda kolmest planeeritavast krundist vajada võiksid.



Konkreetsete soovijateta pole Pääso sõnul mõtet raha taotlema minna.



Linnavalitsuse lootustest hoolimata ei ole põrmugi kindel, kas praeguses majandusolukorras keegi uue teejupi vastu tõsist huvi tunneb, sest ettevõtluseks sobivaid tühje krunte leidub ka juba väljaehitatud tänavatel. Näiteks on vaba maad äsja valminud Reinu tee läbimurde ääres, tänavu põhjaliku remondikuuri läbiva Raua tänava tööstuspiirkonnas ja isegi kohe Ravila tänava otsa juurest algaval Rohelisel tänaval.



Vaikelu roheluses

Oktoobri alguses pani linnavalitsus taas enampakkumisele viimase vaba Rohelise tänava krundi hoonestusõiguse. Nõudluse vähesust näitab seegi, et kui Viljandi nimetatud 8262-ruutmeetrisele krundile kolme aasta eest esimest korda kasutajat otsis, küsis ta selle eest 2,9 miljonit krooni, nüüd aga on hind langenud kõigest 800 000 kroonini.



Kopa maasse löömisega ei kipu kiirustama ka need, kes on juba hoonestusõiguse ostnud. Viljandi maakorraldusteenistuse juhi Andres Makku sõnul on kasutusloa kätte saanud vaid Roheline tänav 4 tegutsev Mulgi sepikoda ja kinnistu number 6 hoonestusõiguse omandanud osaühing Rootortehnika.



Mullu suvel Roheline tänav 7 ja 9 hoonestusõiguse ostnud Empoweril on majaehitusega veel aega, kuid ülejäänud kahe hoonestusõiguse omanikud on jõudnud linnaga kokkuleppele uutes lepingutingimustes ja kasutusloa saamise tähtaja edasi lükanud.



«Selle eest maksavad nad iga viivitatud kuu eest linnale teatud summa,» lausus Makku.



Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Urmas Tuuleveski jäi Ravila tänava kruntidele kosilaste leidmise suhtes skeptiliseks, ehkki teatud juhtudel võib tema arvates soovijaid siiski leiduda.



«Näiteks kui mõni ettevõte tahab oma laiali pillutud tootmise ühte kohta koondada või otsib logistiliselt paremat paika,» lausus ta. «Eks see ettepanek olegi mõeldud huvi tekitamiseks.»



Tuuleveski arvates pole Viljandi traditsioonilistes ettevõtlusharudes, nagu tekstiili- või metallitööstuses, enam uutele tulijatele ruumi, küll aga võiks potentsiaali olla teadmistepõhise majanduse vallas tegutsejatele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles