Omakultuur säilib klassitundides

Holstre kooli teise ja kolmanda klassi pisimulgid, keda juhendab õpetaja Kadi Osi, õpivad vanaemade ja vanaisade keelt suure innuga.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kolmes Mulgimaa koolis hakati sellest sügisest valikainena andma mulgi keele ja kultuuri tunde.


Oma esivanemate keelest ja tavadest saavad rohkem teada Abja gümnaasiumi ning Mõisaküla ja Holstre kooli esimese kuni kolmanda klassi jütsid.



Lastele tutvustatakse seda, kuidas nende kodukandis kunagi elati; kes olid selle piirkonna kaalukamad inimesed ja mille poolest erineb Mulgimaa ülejäänud Eestist.



«Mulgi keel on lahe!» arvas kolmanda klassi õpilane Maarja-Riin Tamm. «Ma juba natuke oskan ning üldse pole keeruline. Kodus mul küll keegi seda keelt ei räägi.»



Holstre põhikooli õpetaja Kadi Osi sõnul olid lapsed esimeses tunnis rõõmsad ning lihtsamad mulgikeelsed sõnad olid neile täiesti arusaadavad.



«Lapsevanemad on rääkinud, et vanaemad ja vanaisad oskavad veel mulgi keelt, emad ja isad aga enam mitte.»



Osi kinnitas, et tunnid pole kindlasti grammatikakesksed, vaid pigem mängulised.


«Me ei tahaks lastele teha seda raskeks ja vastuvõetamatuks,» lausus ta. «Kogu asja mõte on selles, et mulgi keel ei läheks kaotsi. Võiks ju tulla peale uus põlvkond, kes seda keelt mõistab.»



Mulgi keelt on kavas lastele õpetada kindlasti kuni põhikooli lõpuni.



Vastutuse tundide ülesehituse, sisu ja õpetajate koolituse eest on haridusministeerium jätnud Mulgi kultuuri instituudile.



«Selle eest, et mulgi keel ja kultuur oleks ametlikult õppekavas, on võideldud juba aastaid,» rääkis instituudi juhatuse esimees Kristel Habakukk. «Esialgu õpetatakse kolmes koolis, kuid järgmised tulevad loodetavasti tuleval aastal juurde.»

Tagasi üles