Juhtkiri: Tuumaleppe tuum

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval sõlmisid USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev kokkuleppe tuumarelvastuse vähendamiseks. Mõlemal riigil peaks seitsme aasta pärast olema 1500-1675 strateegilist tuumalõhkepead seni plaanis olnud 1700-2200 asemel. Läbirääkimisi tuumarelvade edasise vähendamise üle kavatsetakse jätkata, et jõuda kunagi maailmani, kus neid üldse pole.

Ilusate sõnade taga jääb siiski kõlama mitu aga. Vaadakem või praegusi Moskva lepinguga sätestatud piiranguid. Kummalgi riigil võib olla 2013. aastaks maksimaalselt 2200 lahinguvalmis tuumalõhkepead, kuid see ei tähenda, nagu tuleks ülejäänud hävitada. Need võib lihtsalt kahjutuks tehtult lattu seisma panna, et hiljem töökorda seada.



Venemaal ja Ameerika Ühendriikidel pole võimalust kontrollida, kas teine pool sõna peab. Ning kui sellest kõigest veel ei piisa, siis mõelgem, kas tuumasõja korral on mõnesajal tuumalõhkepeal inimkonna seisukohast üldse tähtsust.

Võrreldes 5. detsembril aeguva lepinguga START on praegu ettevalmistatav pakt tunduvalt tagasihoidlikum. Selle tähtsus peitub pigem just selles, et START saab kindla järeltulija ning koostöö jätkub. Samuti näitab kokkulepe, et suurriikide suhted, mis muutusid Vene-Gruusia sõja ning Ühendriikide Ida-Euroopasse plaanitava raketikilbi mõjul üsna keeruliseks, on hakanud soojenema.

Alles hiljuti lubas Medvedev, et kui USA ei loobu raketitõrjesüsteeme Poola ja Tšehhi paigutamast, võib ta tuumarelvastuse vähendamisest ainult und näha. Obama kinnitas, et need käigud pole endiselt omavahel seotud, ent Medvedev andis esmaspäevasel pressikonverentsil mõista vastupidist.

Muidugi võis Venemaa president teha sellise avalduse lihtsalt oma maine hoidmiseks. Kuid pole ka võimatu, et Obama loobub tõepoolest George W. Bushi lemmiklapsest ja ohverdab raketikilbi oma eesmärkide täitmiseks. Nimelt õnnestus USA-l lisaks tuumaleppele välja kaubelda õigus kasutada Vene õhuruumi Afganistani sõja tarbeks ning Venemaa lubas avaldada Iraanile survet, et too tuumarelvade kavast loobuks. Midagi pidi Venemaa ju vastu saama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles