Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakond on tõdenud, et väga täpset põtrade arvukust polegi võimalik teada saada. Küll aga saab hinnata arvukust teatud veaga ning jälgida muutusi asurkonnas.
Tellijale
Kommentaar: Tugineme ulukispetsialistide arvutustele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaa kohta on teada, et viimastel aastatel on asurkond võrreldes 2010. aastaga suurenenud 5 protsenti. Sel ajavahemikul on küttimine suurenenud 339 isendilt 481 isendini. See tähendab, et suurenenud küttimise tingimustes, millele lisanduvad loomulik suremus ja kisklus, on põtrade arvukus endiselt kasvanud. Lisaks on ulukiseireosakond leidnud, et põdrarohkuse indeks on kerkinud. Seega on arvukus varasemate aastatega võrreldes Viljandimaal endiselt tõusutrendis. Põhjalikus, 82 lehekülge pikas aruandes tuuakse välja ka see, et Hiiu-, Pärnu- ja Viljandimaa on olnud männinoorendike kahjustuste poolest esirinnas juba kolm viimast aastat. Küttimisettepanekud, millest ka erametsaliit on lähtunud, tulenevadki konkreetsest riiklikust dokumendist.