Pumplad osutusid koormaks

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro sõnul oli mitu kaalukat põhjust, miks neli pumbajaama ja nende juurde käivad kinnistud 2011. aasta sügisel müüki pandi.

Eelmine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava nägi ette, et arendustegevuseks tuleb raha 85 protsendi ulatuses tõukefondidest ja 15 protsendi ulatuses Veevärgi enda taskust. 2011. aastal aga selgus, et fondidest pole võimalik loodetud toetusi saada. Seetõttu pidid Veevärgi juhid investeeringute tähtsuse ja mahu arengukava piires ümber hindama.

Samal ajal oli tekkinud pakiline vajadus kärpida kulutusi, mis ei olnud ettevõtte põhitegevusega seotud, sest oli teada, et 2012. aastal konkurentsiametile esitatavas hinnatõusu taotluses tuleb sellised kulutused katta tulukusega. Et neli pumplat polnud Porro sõnul selleks ajaks enam vältimatult vajalikud, ei kuulunud nende hoolduskulud koos maamaksuga enam aktsiaseltsi põhitegevuste reale. Sellest tulenevalt otsustati müüki panna neli kinnistut: Hariduse tänav 1-a, Kalda puiestee 47, Näituse tänav 4-b ja Sakala Jämejala külas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles