paber: Ajaloolisi hooneid ei taha keegi ka tasuta
21. mai 2009, 18:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarvastu mõisa XIX sajandil ehitatud viljaaida ja viinavabriku suurejoonelised hooned on kurvas seisus ning ootavad pikisilmi uut omanikku, kes nad korda teeks.
Egon Valdaru
egon@sakalakirjastus.ee
Mõisa viinavabrik-härjatall rajati 1860. aastatel. Tarvastu mõis oli omal ajal kuulus seal toodetud piirituse poolest, mida talvel hobustega ka Riiga veeti. 1842. aastal valmis stiilne klassitsistlik viljaait, kus mõisaajal hoiti nii vilja kui viina ning mille katusel seisab viltu vajunult paruni nimetähtede ja aastaarvuga tuulelipp.
Tarvastu külavanem Allan Luha pelgab, et kui midagi kiiresti ette ei võeta, on juba hilja hooneid päästa. Viinavabriku hoone ongi tema meelest juba liiga kehvas seisus, aga majesteetlike võlvlagede, puidust torni ja võlvkeldriga hiiglaslikku viljaaita annab tema arvates päästa.
Omanik laiutab käsi
Mõlemad hooned kuuluvad osaühingule Karpo. Selle juht Kalev Nurk ostis need 1995. aastal enda kasvatatud kartulitest tärkliste tootmiseks. «Paraku pidime tehase 1997. aastal sulgema. Euroopast toodi nii odavat tärklist, et Eesti tehased panid uksed kinni,» selgitas Nurk.
Sellest ajast on hooned niisama seisnud. «Olen neid pakkunud riigile ja Tarvastu vallale, aga keegi ei taha.» Ostjaid peletab ka see, et hooneid ümbritsevat maad pole õnnestunud erastada. «Meil olid äriplaan ja investor. Tahtsime teha vanadekodu. See kava lendas aga erastamisprobleemide ja kinnisvarakrahhi tõttu vastu taevast,» nentis Nurk.
Tarvastu külavanem Allan Luha rääkis, et soovis teha hiigelaita külamaja, aga seda ei antud tasuta pikaajalisele rendile. «Valla ja euroliidu rahaga saaks hoone korda teha,» arvas ta.
Kalev Nurk kostis selle peale, et mõnel mehel on suurusehullustus. «Isegi kui nad aida rendile võtavad, jääb vastutus ikkagi mulle. Hoone muinsuskaitse nõuete järgi taastamine on üüratult kallis. Kust nad selleks raha võtavad?»
Pealegi pole tema meelest Tarvastusse külamaja vaja. «Mõne kilomeetri kaugusel Soel on uus külamaja. Tarvastus on vähe rahvast, ka nemad mahuvad sinna ära.»
Laest kasvavad kased
Muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektor Anne Kivi rääkis, et osaühing Karpo on püüdnud hoonete juures elementaarseid ettekirjutusi täita, kuigi asjad on liikunud väga visalt. «Me ei saa nõuda, et hoonetes tegutsetaks. Jälgime, et need säiliksid, katus peaks vihma, uksed ja aknad oleksid korralikult kinni ning ümbrus saaks hooldatud.»
Aida kohta ütles ta, et seal on väga ilusad sambad, eriti alumisel, keldrikorrusel. Muljet rikub ümberringi võimust võtnud võsa ning aknast voolab sisse vihmavesi, mille juhivad sinna valed kalded. Endisel viinavabrikul on kehvas seisus katus, jõepoolsest laest kasvavad välja kased ning kiita pole ka uste ja akende seisukord.
Kalev Nurk sõnas lõpetuseks, et tema on nende hoonetega tegelemisest tüdinud ning on valmis need ära kinkima, kui keegi tahab.