Itaaliale terendab poliitiline patiseis
Välismaa uudised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia parlamendi alamkoja valimistel võitsid ülinapilt Pier Luigi Bersani vasaktsentristid. Senatis on seis nende ja ekspeaminister Silvio Berlusconi paremtsentristide vahel samamoodi tasavägine.
Kui loetud olid kõik Itaalias pühapäeval ja esmaspäeval antud hääled, toetas vasaktsentristlikku demokraatlikku parteid ühes liitlastega 29,54 protsenti ja Berlusconi leeri 29,18 protsenti valijaist. See tulemus annaks vasakpoolsetele 630-kohalises saadikutekojas tänu võiduboonusele ülekaalu.
Prognoositust parema tulemuse tegi uus protestipartei Viie Tähe Liikumine eesotsas endise koomiku Beppe Grilloga, kes kogus alamkojas 25,5 protsenti häältest. Kampaania ajal poliitikuid ja kasinusmeetmeid hurjutanud Grillo erakonna häältesaak kujunes lõpuks suuremaks kui Bersani Demokraatliku Partei oma ilma liitlasteta.
Valimiste suurima kaotaja, senise peaministri Mario Monti tsentriste toetas 10,56 protsenti valijaist. Majandusteadlasest Monti jõudis valitsust juhtida poolteist aastat ja sai oma finantsturge rahustava reformitegevuse eest rahvusvaheliselt kiita, kuid tema säästupoliitika tekitas valijates suurt rahulolematust.
Senati valimistel on vasaktsentristid saanud viimastel andmetel 31,6 ja parempoolsed 30,7 protsenti häältest, aga et kohad jagunevad piirkonniti, võib üldvõit minna Berlusconile.
Tulevasel võimuliidul peab valitsemiseks olema ülekaal nii saadikutekojas kui ka 315-kohalises senatis. Ilma selge enamuseta muutub valitsuskoalitsiooni moodustamine raskeks ja osa vaatlejaid viitab kordusvalimiste võimalikkusele. Ühe lahendusena nähakse ka vihavaenlaste Bersani ja Berlusconi suurt koalitsiooni.
Kavandatakse maailma pikimat raudteetunnelit
Rootsi ehitusfirma Skanska tahaks ehitada Lõuna-Rootsist Skånest Saksamaale 100 kilomeetri pikkuse merealuse raudteetunneli, mis läheks maksma üle 100 miljardi Rootsi krooni, kirjutab «Dagens Industri».
Skanska projekteerimisjuht Robert Struk peaks oma plaani tutvustama umbes kuu aja pärast. See on osa suuremast projektist, millega tahetakse rajada Oslost Göteborgi, Berliini ja Praha kaudu Müncheni viiv kiirrongiliin. Uuringus on vaatluse all geoloogilised tegurid.
Projekti rahastamises võiksid kaasa lüüa nii riigid kui erainvestorid. Praegu on maailma pikim raudteetunnel Jaapani Seikani tunnel, mille pikkus on 53,9 kilomeetrit.