Varjupaigas on koeri tavalisest rohkem

Fotodel on mõned viimasel ajal Viljandi kodutute loomade varjupaika jõudnud hulkurid.

FOTO: Erakogu

Kui tavaliselt on Viljandi varjupaigas keskmiselt 15 koera, siis paari nädalaga on nende arv kasvanud üle kahe korra.

«Meil on pehmelt öeldes hullumaja,» ütles Viljandi kodutute loomade varjupaiga juhataja ja püüdja Siiri Mängli. «Enam ei ole ruumi, kuhu neid mahutada. Ja neid tuleb iga päev juurde!»

36 koera kogu maakonnast peavad kitsastes oludes hakkama saama ning kasutusse on läinud iga vähegi veel tuult pidav kuut. Et lühikese karvaga loomakesi ei saa õues hoida ja igaüks iseloomu poolest ketti ei sobi, on loomade paigutamine muutunud keerukaks logistikaks.

Siiri Mängli ütlemist mööda on koertel algamas jooksuaeg. Männimäe loomakliiniku loomaarsti Laura Linntamme arvates on tõepoolest väike tõenäosus, et koerad võivad sooja kodu jätta just innaaja tõttu.

Tema sõnul oleneb jooksuaeg ja selle kordade arv aastas suuresti isendist. «See on individuaalne: mõni koer indleb vaid korra, teine aga võib seda teha kolm korda aastas. Vastu kevadet on tõepoolest üks neist võimalikest aegadest, mil nad hakkavad indlema,» rääkis Linntamm ning lisas, et kliinikus pole ta seda tendentsi veel märganud.

Loomaarsti arvates on parim viis, kuidas oma kasukaga sõpra kodus hoida, jätta ta tuppa. «Koer peaks tundma inimese lähedust. Aga teda ei tohiks panna keldrisse, garaaži või kasvuhoonesse. Oleme küllalt kuulnud, kuidas koerad on keldriaknast välja roninud.»

Linntamm rääkis, et steriliseerida või kastreerida ei tohiks koera enne esimest jooksuaega. «Peab arvesse võtma, et steriliseerimine on kirurgilise protsess. Mina seda kohe ei soovitaks.»

Inimene, kes tahab koera võtta, peaks juba varem mõtlema sellele, et kuu aega aastast peaks koer tuppa saama.

«Meie soovitame jooksuajal hoida loomal paremini silm peal ja kindlasti ta kiiremas korras ära kiipida,» ütles Siiri Mängli. «Seniks, kuni loom veel kiibitud ei ole, peaks kaelarihmale panema omaniku mobiilinumbri.» Nii saavad loomad kiiremini koju tagasi.

Mängli soovitas appi minna ka näiteks naabrimemmele, kellel on koer kadunud. «Eakad inimesed ei oska interneti kodulehtedelt oma lemmikut esialgu otsidagi,» nentis Mängli.

See, kel koer on kodust plehku pistnud, võib teda alati varjupaika otsima tulla.

Viljandi linnamajanduse spetsialist Toomas Vilberg, kes vastutab ka kodu- ja metsloomadega seotud küsimuste lahendamise eest, ütles, et kuigi tema pole veel pidanud hulkuvate koerte omanikke trahvima, on tema eelkäijad seda teinud. Praegu on sellisel juhul võimalik määrata kuni 400 euro suurune trahv.

Tagasi üles