Tekstiilikunsti suurkuju, tänavu 70. sünnipäeva tähistav Anu Raud avas eile õhtul Tallinna kunstihoones mahuka näituse «Eesti asi — regivärss ja kangasmuster». Ligi sajast tema kootud vaibast on maailma eri nurkadest kokku kogutud 48.
Kunstniku elutöö jutustab eesti lugu
Oma tööde kõrval eksponeerib Kääriku talu perenaine Anu Raud näitusel enda asutatud ja Eesti Rahva Muuseumile kingitud Heimtali muuseumi rahvakunstikogusid. Need sageli anonüümsed, tundmatute autorite tehtud esemed, mis põimivad argielu kunstiga, on läbi aastakümnete inspireerinud Anu Raua elu ja loomingut.
Tegijate ja kandjate soojus
Näituse kuraator Vappu Thurlow rääkis, et kindad, kördid ja pikk-kuued, mis kiirgavad tegijate ja kandjate soojust, ehitavad võimsa allhoovuse kunstniku eesti lugu jutustavale elutööle.
Anu Raud ütles, et vaipu oleks saanud mujalgi näidata, kuid ta tahtis, et korraga oleksid väljas nii vanavara, etnograafia kui omalooming. Et mitu vaipa on leidnud endale juba aastate eest uue kodu mõnes kollektsioonis, on autoril nendega tore taas kohtuda.
«Oma esimesi vaipu vaatan ma erilise huviga — noore inimese hing oli ikka kirgas,» mõtiskles Raud. «Paljud neist mõjuvad väga hästi. Armas ja huvitav on näiteks vaadata oma diplomitööd, mis sai tehtud Muhumaa Kuivastu kõrtsi.»
Suur kunstnik
Vappu Thurlow rääkis, et Anu Raud on tema silmis väga tähtsal kohal ning püsinud läbi aegade heal tasemel.
«Ta on üks meie suuremaid kunstnikke,» kinnitas kuraator. «Suurte kunstnike saladus on see, et nad on tohutult töökad ning erand pole ka Anu Raud. Ta organiseerib vahetpidamata midagi ning kahtlemata on õige asja eest väljas ja teab alati, mida teeb.»
Thurlow’ kinnitusel on tegemist tähelepanuväärse kunstniku tähelepanuväärse näitusega. «Oleme väga õnnelikud, et saime selle näituse kunstihoones avada, sellega oli tohutult meeldiv töötada,» lisas ta.
Neli põhielementi
Näitusel on väljas kaks päris uut vaipa. Neist värskem sai valmis alles nädalapäevad tagasi ning kannab pealkirja «Tule ääres». Raud lisas, et eesti rahvakunstis on tuntud leegi motiiv.
«Olen ikka mõtisklenud, miks mulle meeldib maal elada ja miks ma linnas kaua vastu ei peaks,» rääkis ta. «Inimesele nii oluline element nagu maa on linnas asfaldi all, linnakodus ei saa tuld teha, õhk on saastatud, taevatähti ei paista ning kraanist tuleb mingi mittejoodav vesi. Neist neljast elemendist on linnas suur puudus.»
Kunstnik jagab kunstihoones näituse vaatajatega mõtteid 1. ja 23. märtsil kella 12—14 ning Mulgi kuue graafika tegemise oskusi 2. ja 22. märtsil. Kuraatorituur on 10. märtsil kell 12.
19. märtsil korraldab Eesti kunstiakadeemia koos Tallinna kunstihoonega aga Anu Raua juubelikonverentsi «Käbid ja kännud». See on kunstniku õpilaste ja kolleegide austusavaldus oma õpetajale ja sõbrale.
Näitus jääb avatuks 24. märtsini.