Et ülehomme Viljandi järve jääl ja kallastel käiv kalapidu tõotab taas kokku meelitada tuhandeid lustijaid, paluvad selle korraldajad viljandlastel liikluskaose vältimiseks kohale tulla jalgsi.
Kalapeo korraldajad paluvad viljandlastel auto koju jätta
14. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmuse eestvedaja Priit Kallas, kes eile koos kaaslastega järvel püügivõistluse tarvis kalu jääaugust välja tõmbas ning neile oranže numbrimärke külge kinnitas, avaldas lootust, et tänavust «Kuldkala» väisab umbes sama palju inimesi kui mullu. Siis oli neid umbes 9000.
Et eelmisel aastal tähendas rahvamassi järve äärde kogunemine suuri ummikuid ning segadust parkimisplatsidel, palus peakorraldaja viljandlastel — kui vähegi võimalik — auto koju jätta ning jalgsi järve äärde tulla.
«Sedasi säästame nii iseenda kui linna külaliste närve ning jõuame kõik õigeks ajaks pärale,» lausus ta ning meenutas, et mullu oldi sunnitud pääslates ja parklates tekkinud ummikute tõttu sündmuse avapauku lubatust tunni võrra hilisemaks nihutama.
2000 parkimiskohta
Priit Kallas kinnitas, et tänavu on järveäärse logistikaga üksjagu palju vaeva nähtud ning püütud kõikvõimalikke nõrku külgi ette näha. Nii pannakse peoplatsi vahetus läheduses külalistele valmis ligi 2000 parkimiskohta, samuti hoolitsetakse selle eest, et inimesed ei jätaks oma sõidukeid kohtadesse, kus need võiksid liiklust tõkestada. Mitmel piirkonna tänaval kehtestatakse parkimise keeld või suletakse need tavasõitjatele sootuks.
Lisaks on mitmekordistatud «Kuldkala» territooriumile viivate väravate arvu ning ümber korraldatud piletite kontrollimise süsteem. Nii näiteks jäetakse ära aeganõudev käepaelte paigaldamine ning jagatakse turvameestele triipkoodilugejad, mis võimaldavad hetkega pääsme kehtivust tuvastada.
Pileteid on võimalik soetada kahest müügikohast, mõlemas on korraga rakkes kuus inimest. Ehkki korraldajate arvutuste kohaselt peaks nende panusest piisama, et ostujärjekorrad ei veniks arutult pikaks, soovitatakse mugavuse huvides pääse lunastada juba varem Piletilevist.
Eile pandi märk külge 130 kalale, kelle seas oli kõige enam ahvenaid, aga ka särgi ja kiisku. Igaühel neist on oma number ja iga väljapüütud märgistatud kala eest on auhinnaks ette nähtud 100 eurot. Kolm märgistatud kala võivad õnnelikule õngitsejale tuua 500, 1000 või 3000 eurot.
50 000 euro suurune peavõit antakse välja juhul, kui päeva lõpuks tabavad kõik võistlejad kokku vähemalt 17 tänavu märgistatud kala kolmest liigist. Poolesaja tuhande euro võitmiseks tuleb kätte saada kala, kellele on enne võistluse algust pandud kuldkala märgis.
Mullu seitse märki
Eelmisel aastal püüdsid võistlejad Viljandi järvest küll kõiki kolme eelnimetatud liiki kalu, kuid märgistatuid oli nende seas vaid seitse.
Kui põhiauhindadele vastavate märgisenumbritega kalad jäävad võistluse käigus tabamata, jagatakse auhindu teiste märgisenumbritega kalu saanud võistlejate vahel viktoriiniga, mille küsimused käsitlevad Eesti kalastikku ja kalastamist. Kui aga kogu võistluse kestel ei tabata ühtegi märgisega kala, annetatakse 3000 eurot kalade asustamiseks Viljandi järve.
Pühajärvel alguse saanud ning mullu Viljandisse kolinud «Kuldkala» pole kokku toonud üksnes kalastajaid, vaid ka niisama uudistajaid ja pidutsejaid, kelle tarvis on ettevõtmisele liidetud tihe kultuuriprogramm.
SELGITUS
PRIIT KALLAS,
«Kuldkala» peakorraldaja
Olgugi et valmistame järve ääres parkimiskoha ette ligi 2000 autole, võib arvata, et ka mujal linnas asuvad parklad saavad tavapärasest suurema koormuse. Loodetavasti läheb kõik siiski ladusalt, sest kalapeolisi on alati iseloomustanud hea tuju ning lugupidamine teineteise vastu.