Korduma kippuvad vastused ühinemise küsimuses

, Viljandi maavanem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lembit Kruuse
Lembit Kruuse Foto: Elmo Riig / Sakala

EELMISEL NÄDALAL sain taas kinnitust, et Viljandimaa valitud suund tõmbekeskuste tugevdamise ja valdade ühinemise poole on ainuõige.

Maakonnas käisid Harjumaalt Kose ja Kõue vallast külalised, kes tulid meie senistest ühinemiskogemustest õppima. Mõistsin, et liitumise käigus tekkivad küsimused on igal pool ühesugused ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muudatuste ees. Seega tuleb järjekindlalt selgitada, millised on liitumisega kaasnevad võimalused — vaadata ühinemise eesmärki ja tekkivat tervikut, nii-öelda suuremat pilti.

Siinjuures vastangi põgusalt mõnele küsimusele, mis on ühinemiste puhul ikka ja jälle kõne all olnud varem ja on ilmselt ka tulevikus.

KUIDAS SAAB kahe vaese omavalitsuse liitudes tekkida üks rikas?

Nii naljakas, kui see ka pole, ei möödu ükski ühinemisprotsess selle küsimuseta. Küsimus on naljakas põhjusel, et tegelik olukord on just vastupidine. Meie ühinemise ja koostöö eesmärk ongi kasutada iga asutuse, ühenduse ja organisatsiooni kõik võimalused ära selleks, et saaks luua suuremat lisaväärtust ning leida üles koostöös tekkiv sünergia.

Üksinda mängides ükski pillimees orkestri võimsust saavutada ei suuda. Samasugune on olukord ettevõtluses, kus koostoimetamise filosoofia võimaldab luua suuremat lisaväärtust. Maailma pikk ajalugu ning senised elukogemused on näidanud, et on kolm lisaväärtuse tekitamise varianti.

Esiteks: lisaväärtus asjadele. Piltlikult öeldes: kui ühel on kast ja teisel rattad, siis kokku pannes tekib käru, mida saab kasutada uuel otstarbel. Kui ühel vallal on korralik teehöövel ja naabril seda pole, siis valdade liitumise korral saab masinat kasutada tunduvalt efektiivsemalt. Näiteid võib leida ohtralt.

Teiseks: lisaväärtus rahale. On teada tõsiasi, et suurema summa kasutamise võimalused on tunduvalt avaramad. Väikese rahaga suuri, kuid tarvilikke plaane ellu ei vii. Seetõttu avanevad teatud võimalused ainult piisava suurusega omavalitsusele.

Pisikeste omavalitsuste kuludest moodustavad arvestatava osa korralduskulud ja põhitegevuseks neil sageli raha napib. Liitumise korral avarduvad just põhitegevuste finantseerimise võimalused, sest korralduskulusid saab ühitada. Kui mõelda kas või üksikisiku tasandil toimetulekule, siis on näiteks kahel mitte eriti jõukal koos elaval pensionäril kergem kui kahel eraldi elaval pensionäril.

Kolmandaks: lisaväärtus inimestele ja organisatsioonile. Üks inimene ei saa kunagi olla hea kõigis valdkondades. Spetsialiseerumine võimaldab saavutada taseme, mida praegune aeg nõuab. Rohkem erinevaid spetsialiste saab endale aga mõistagi lubada suurem omavalitsus.

Meenutan, et koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine. Praegune omavalitsuste koostöö toimib sageli vormiliselt, kuid sisulises osas on see kaduvväike.

MIS SAAB ÜHINEMISE järel laenudest?

Seniste laenude tasumist tuleb loomulikult jätkata, kuid see ei mõjuta kuidagi ühinemist. Uuringud on tõestanud, et suuremate laenudega omavalitsuste inimesed on oma piirkonna eluga tunduvalt rohkem rahul. See tuleneb enamasti sellest, et raha on kasutatud otstarbekalt ja investeeritud on inimestele vajalikesse objektidesse. Ühinemise mõte on ju luua igale inimesele kvaliteetne elukeskkond. See on peamine huvi.

Laen kajastub piirkonna elanikele pigem just positiivsest küljest. See, kui mõnes omavalitsuses ei ole laene, ei tähenda seda, et inimesed oleksid seal jõukamad või rahulolevamad. Vajaduse korral tuleb laenu juurdegi võtta, et laenuvabana olnud piirkond teistega samale tasemele aidata.

Milleks kiirustada, kui meid ükskord nagunii liidetakse?

On ilmselge, et tulevikuperspektiivis muutuvad suured omavalitsused veelgi suuremaks ja võimekamaks ning väiksed jäävad vaesemaks. Vabatahtliku ühinemise korral on võimalik tingimuste üle arutleda, läbirääkimisi pidada ning saavutada endale parimad tulemused.

Jättes ise otsustamata, loome olukorra, kus otsustatakse meie eest. Statistika järgi liiguvad inimesed suurematesse keskustesse, kus tööline leiab teenistust ja ettevõtja tarbijaid. Piisava suurusega omavalitsusel avanevad võimalused kujundada elukeskkonda nii, et tööränne ei oleks probleem.

KAS MEIE KOOL pannakse kinni?

Vajaduse korral tuleb seda teha, kuid see ei ole kergekäeline otsus. Otsusele eelneb alati põhjalik analüüs. On selge, et liitumine ehk ühinemine ise ei sulge ühtegi kooli. Põhjus on ikka laste arvu kahanemine ja muutused inimeste paiknemises.

Lapsed peavad igal juhul saama hea hariduse, küsimus on ainult, millises koolis. Kui raskustes kooli vägisi hoida, võib juhtuda, et lapsed ei saa seal enam konkurentsivõimelist haridust ja samal ajal kulutab vald raha asutusele, mis on sisuliselt ebaotstarbekaks osutunud.

Samal ajal võib jääda rahapuuduse tõttu lumi lükkamata või mõni muu liikumiseks ja eluks vajalik teenus osutamata. Niisugusest olukorrast ei võida kumbki pool.

TULLES TAGASI nelja ühineva valla ehk Viljandi valla juurde, kinnitan, et ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüppele asuda juba sel sügisel. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimeste vastu.

Ühinemises võib loomulikult leida nii head kui halba olenevalt sellest, mida soovitakse näha, kuid igasuguse arengu eeldus on leida üles head võimalused ja need ära kasutada. Elada ei saa nii, et ootame abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemise arengu kujundamise potentsiaali.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles