/nginx/o/2013/02/01/1551910t1h0a28.jpg)
Justiitsministeeriumi avaldatud statistikast selgub, et Viljandimaa on üks Eesti turvalisemaid maakondi ning kuritegude arv väheneb siin kiiremini kui mujal. Kõige rohkem vähenes registreeritud kuritegevus Viljandis ja maakonna suurim tõus oli Mõisakülas.
Viljandi politseijuhi Alvar Pähkli sõnul väheneb kuritegevuse üldnäitaja Viljandimaal juba viiendat aastat. «See on maakondlik eripära,» nentis ta.
Teisipäeval eelmise aasta kohta avaldatud andmed näitavad, et siin registreeriti 21 protsenti vähem kuritegusid kui aasta varem. Kui eelmisel aastal märgiti siin 954 juhtumit, siis tänavu ainult 757. Kuritegude vähenemise protsendiga järgnesid Viljandimaale Valgamaa ja Jõgevamaa ning kõige turvalisemaks osutus Hiiumaa. 10 000 elaniku kohta pandi Viljandimaal mullu toime 104 ja tunamullu 138 kuritegu.
Pahatahtlikud külalised
«Me elame sisemaal ning pahatahtlikud võõrkülalised jäävad kohe vahele,» selgitas Alvar Pähkel. Ta tõi näite leedukate kohta, kes siin autosid varastades sattusid kohe trellide taha.
Politseijuht ütles, et meil on arenenud kohusetunne, sest näiteks enamik roolijoodikuid saadakse kätte tänu inimeste teadetele. «Meil on korralik konstaablivõrgustik ning head tööd on teinud ka krimipolitseinikud,» lausus Pähkel.
Mõisakülas registreeriti mullu üheksa kuritegu rohkem kui üle-eelmisel aastal, mil neid oli 15.
Linnapea Ervin Tamberg arvas, et kõik need kuriteod pole sugugi kohalike inimestega seotud. «Kohalikel käidi lihtsalt eelmisel aastal rohkem külas,» ütles ta. Väidetavalt on elanikel kuritegelike kalduvustega tuttavaid, kes külla sattudes teevad aina pahandust.
Tamberg rääkis, et politsei kohalolekut on väga hästi tunda ning sealsed elanikud annavad kuritegevustest politseile alati teada. «Kaks kuni kolm korda nädalas näeme ka patrulli,» nentis ta.
Kõo vald jäi eelmisest aastast paljudele meelde relvatoru leerilaagri laste poole suunanud noormehe ja kirikusse sissemurdmisega, kuid statistika järgi seal kuritegevus hoopis vähenes kolme juhtumi võrra.
Isikuvastased kuriteod
Kõo asevallavanema Rein Vahtra sõnul mõnest kuriteost politseisse ilmselt ei teatata. «See juhtub näiteks siis, kui ollakse ise süüdi või äraviidud asi pole väga suure väärtusega.»
Alvar Pähkel nõustus väitega, et registreeritud kuritegevuse vähenemises on oma osa ka rahvastiku vähenemises. «Mingil määral ongi õigus neil, kes seda väidavad.»
Politseijuht tõstis esile liikluses hukkunute arvu, mis langes kuuelt ühele ning toonitas, et veel parem oleks muidugi see, kui poleks ühtegi ohvrit.
Kuigi registreeritud kuritegude üldarv vähenes, teevad endiselt muret isikuvastased kuriteod, mida Eestis registreeriti mullu 669 korral. Rohkem oli ähvardamist, kehalist väärkohtlemist, piinamist ja vägistamisi. Politseijuht märkis, et samasse kategooriasse kuuluvad ka need juhtumid, kus lüüakse huul siniseks või ninast veri välja. Ta pidas võimalikuks, et juhtumite arv pole suurenenud, vaid neist antakse julgemalt teada.