Kui üldjoontes tähistatakse Eesti Vabariigi 95. aastapäeva Viljandis traditsiooniliselt, siis eripära lisavad sellele kaks õhuväe hävituslennukit.
Aastapäeval näeb hävituslennukeid
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
1. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
24. veebruaril Eesti era- ja harrastuspilootide liidu (EEHL) ning Viljandi lennuklubi eestvõttel Viljandi järvejääl asetleidva lennupikniku peakorraldaja Hendrik Agur ütles, et aastapäeva puhul ja lennuürituse auks teevad demonstratsioonlennu treeninghävitajad L-39. Ühte kahest lennumasinast juhib peakorraldaja sõnul Viiratsist pärit Eesti õhuväe lennukite eskadrilli ülem kapten Jüri Jürgen.
Linn pidutseb taas Ugalas
Hendrik Aguri jutu järgi on praegu keeruline öelda, kui palju lennukeid aastapäeval näha saab. Kutsutud on kaheksa väikelennukit ja EEHL-i andmetel on need kõik ka lennuvalmiduses, aga tegelik lennuvahendite arv selgub siiski pikniku päeval.
Kui mullu pidas Ugalas vabariigi aastapäeva pidu neljast omavalitsusest moodustatav rõngasvald, kes oli selle saali jõudnud varem broneerida, siis tänavu 24. veebruaril on teatrihoone taas Viljandi linna päralt. Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti spetsialisti Ivi Lillepuu selgituste kohaselt on see niisuguse peo pidamiseks kõige parem koht.
«Sel aastal on ka lava suurus oluline. Et kontsert on linna huvikoolide täita ja neil on väga palju näidata, saab seda rikkust Ugala suurel laval kõige paremini demonstreerida.»
Ivi Lillepuu tõdes, et vabariigi aastapäeva tähistamises ollakse Viljandis väga konservatiivsed. Tema sõnul püüakse korraldada terviklik, sujuvalt ühest kohast teise kulgeva kavaga päev.
Viimast korda eraldi
Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemiskomisjoni esimees Kaupo Kase ütles, et pärast tänavu oktoobrikuus asetleidvaid kohalikke valimisi ametlikult liituvad vallad kasutavad ära võimaluse viimast korda vabariigi aastapäeva igaüks omaette pidada.
«Selline võimalus on sümboolse tähendusega,» lausus Kase. «Valdades avaldati soovi aastapäeva tänavu eraldi tähistada.»
Mullu Ugala teatris olnud aastapäevapidu läks Kaupo Kase sõnul igati korda.
«See oli esimene reaalne katse, et näha, kuidas nelja valla inimesed omavahel koostööd suudavad teha,» rääkis ta. «Sündmus läks väga hästi ning kõik, kes aastapäevapeoga seotud olid, jäid rahule.»