Vambola jahiseltsi juht Kalev Kikas on seda meelt, et jahinduse järje peal hoidmiseks oleks vaja selle juurde meelitada rohkem noori.
Järelkasvu peab õpetama
1. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vambola jahiseltsiga liitub aastas üks või kaks noort meest, needki on pigem 25-aastased. Noori, kes röövloomi ehk rebaseid ja kährikuid jahiks, Kikase tõdemust mööda peaaegu ei olegi.
«Kui kitsi oli metsas palju, oli uusi huvilisi rohkem. Teisalt eks see jahiliste lisandumine käigi lainetena,» nentis ta.
Jahiseltsi juht avaldas arvamust, et noori peaks rohkem õpetama ning ka gümnasiste sagedamini loodusesse viima. Vambola seltsis on kõige rohkem 55—65-aastasi jahimehi, kes tegid selle hobiga algust 1970. ja 1980. aastatel. «Paljud, kes käivad Rootsis ja Soomes tööl, on öelnud, et ei hakka jahimeheks enne, kui on päriselt kodumaale naasnud,» rääkis Kikas.
Ta tuletas meelde, et igaüht jahimeheks ei võeta ka — need, kes varem ülearu krutskeid on teinud, ei saa ju relvaluba.
Vambola jahiseltsil on 28 liiget ning nad hoiavad silma peal 9280 hektaril jahimaal. «Praegu meil veel jahimehi jätkub, normid on täidetud,» sõnas Kikas.