Maavalitsuses ühistranspordi korraldamist juhtiva Kaupo Kase hinnangul on elektroonilistel kaartidel põhinev piletisüsteem Viljandis käivitunud edukalt, ehkki esimese 23 päevaga on ette tulnud ka viperusi.
Maavalitsuse ametnik: kõiki vigu ei saanudki ette näha
24. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta esimesest päevast alates ei müüda Viljandi linnaliinibussides sõitmiseks enam pabertalonge ning suurem osa inimesi on ostnud plastist perioodi- või ettemaksukaardi, millega saab tasuda 50-sendise sõidukorra eest. Sularahaga on võimalik osta ühekordseid pileteid, mis maksavad 80 senti.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhi Kaupo Kase arvates on sõitjad uue süsteemi omaks võtnud.
Kaupo Kase, kuidas plastpiletite süsteem seni on toiminud?
Esimesed päevad on üle elatud ja olukord on normaliseerunud. Inimesed on harjunud ning meie oleme jälginud infosüsteemi ja lahendanud probleeme.
Muresid on seega olnud.
Tekkisid sellised probleemid, mida enne süsteemi töölepanekut polnud võimalik ette näha. Näiteks tekkis mure sellega, et pileti väljatrükkimine oli liiga aeglane. Nüüd on seda kiiremaks muudetud ja jälgime, kas tuleks veelgi kiirendada.
Aasta esimeste päevadega on kaartide kasutamine tohutult kasvanud ning bussijuhid harjunud. Pisivigu on olnud, aga need on kiirelt lahendatud.
«Sakalasse» on pöördunud inimesi, kes on kurtnud, et bussijuhid on närvilised, sõitjad segaduses ja piletisüsteem tõrgub. Kui palju selliseid kõnesid või pöördumisi on saanud maavalitsus?
On olnud helistajaid, kellele midagi ei meeldi, aga neid on olnud vähe. Üks probleem oligi, et ettemaksukaardiga pileti saamiseks kulub väga palju aega. Võtsime selle teema kohe ette ja lahendasime.
Oli ka üks infotehnoloogiline probleem, et printerist tuli välja nullpilet. Sellegagi saime kõik korda.
Mitu inimest on kurtnud, et bussijuhid ei ole nõus kaarti müüma või sellele raha kandma.
See võib nii olla, sest bussijuhtidele on antud õigus, et hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal ei pea nad seda tegema. Tipptund on hommikul kella seitsme ja kaheksa ning õhtul kella viie ja kuue vahel. Siis peab inimene arvestama, et ta ei saa perioodi- ja ettemaksukaardile raha laadida. On välja tulnud, et kui inimesed tahavad tipptunni ajal raha maksta, ei suuda buss graafikus püsida.
Kui inimene tuleb aga tipptunnil peale ja tal pole kaardile raha kantud või on perioodikaardi kehtivusaeg lõppenud, mis siis saab?
Siis tuleb osta 80 senti maksev pilet. Selle pileti peab bussijuht müüma.
«Sakalasse» on teada antud vähemalt ühest juhtumist, kus inimesele on ettemaksukaardiga 50-sendist piletit ostes korraga müüdud justkui kaks piletit. Kuidas niisugused vead juhtuda saavad?
Et niisugune asi on võimalik, saime teada alles käesoleval nädalal ja maavalitsusse on jõudnud kinnitus ühe sellise juhtumi kohta. Seda, miks säärane olukord tekkis, peame veel uurima.
Sõitjate seas liigub jutt, et kui panna ettemaksukaart 50-sendise pileti ostmiseks tuvasti peale, peab see olema täiesti liikumatu, sest muidu müüb aparaat automaatselt mitu piletit. Kas see on tõsi?
Ei-ei-ei, vaja on ainult kaart registreerida. Isegi otse tuvasti peale pole vaja seda panna. Tuvasti näitab, kas on kaardi leidnud või mitte. Kui on leidnud, võib selle kohe taskusse tagasi panna ja bussijuht viib tehingu lõpuni.
Kui inimene leiab, et tal on ettemaksukaardil raha vähem, kui tema arvestuste järgi peaks olema, või avastab pileti juures mingi muu vea, siis mida ta tegema peaks?
Siis tuleks ühendust võtta kas bussifirma või maavalitsusega. Me saame kõiki tehinguid kontrollida ning vea puhul raha inimese kaardile tagasi kanda. Iga kaardi tagaküljel on ka bussifirma telefoninumber, kuhu helistades saab murest teada anda. Kindlasti on kasulik pidevalt kontrollida oma kontoseisu. Iga tehinguga saab sõitja tšeki ja kui on kahtlus, tuleks kontrollida.
Kuidas tundub, kas sõitjaid on sel aastal bussis vähemaks jäänud? Paistab, et inimesed ei saa piletisüsteemist aru ega julge enam bussi minna.
Sellist asja küll pole. Mina sõidan bussiga igal hommikul ja võin kinnitada, et inimesi pole vähemaks jäänud. Usun, et inimesed on nüüdseks selle piiksutamisega juba harjunud. Kui võrrelda üle-eelmist ja eelmist nädalat, on süsteemi juurde tulnud ligi 600 sõitjat. See on seletatav sellega, et pabertalongid hakkavad lõppema.
Kui palju praegu kaardiga sõitjaid on?
Umbes 470 sõitu teevad päevas õpilased. Tavalise perioodikaardiga sõidetakse ligi 1200 korda päevas. 80-sendiseid pileteid ostetakse iga päev keskmiselt 250 ning ettemaksukaardiga 50-sendiseid pileteid 320.
Maavalitsusele kui bussiliikluse korraldajale on väga suur samm edasi see, et me näeme, kui palju inimesi ühes või teises bussis sõidab. Tänu sellele saame teha ka kiireid otsuseid. Näeme, mis toimub liinidel ja kui palju pileteid müüakse.
Kas piletimüügisüsteemi muutmise põhjus ongi see, et bussiliikluse kontrollijal ehk maavalitsusel oleks kogu info?
Jah. Enne me ei suutnud selliseid loendusi teha ja kui me neid tegime, olid meie ja bussifirma tulemused väga erinevad.
Samal ajal kui Viljandis, hakkas analoogne piletisüsteem tööle ka Tallinnas. Seal tekkis aga turvarisk, kus nutitelefoniga võis lugeda ja kopeerida kaassõitja kaardi andmeid ning hiljem raha oma kontole kanda. Kas Viljandis on ka selline võimalus?
Lugeda saab, aga raha ei saa sealt ära varastada.
Kas Tallinna ja Viljandi süsteem erinevad?
Põhimõte on sama, meil lihtsalt pole võimalust internetis raha kaardile laadida. Tahame sellise võimaluse küll tekitada, aga pärast seda, mis Tallinnas juhtus, võtsime pisut aja maha.
Kas tulevikus võib siis tekkida võimalus laadida kaardile raha internetipanga kaudu?
Arvatavasti hakkab see olema nii, et tuleb teada kaardi numbrit, millele raha kanda. Siin on aga ohud. Kui inimene eksib ühe numbriga, võib ta raha kanda kellegi teise kontole, sest kaart pole Viljandis isikustatud. Seetõttu oleme praegu hoogu maha võtnud. Unistame ka automaatsetest müügikohtadest. Aga see võtab aega.
Detsembri keskel oli raskusi tuvastitega, mis paljudes bussides ei töötanud. Kuidas on olukord nüüd?
Üleminekuaeg on möödas ja seda muret enam pole. Nädalavahetusel suure külmaga tekkis tõrkeid paberpiletite kompostrite töös, aga kaardituvastid töötasid korrektselt.
Kui palju paberpileteid veel ringluses on?
Nende müümine on küll lõppenud, aga minu arvestuse kohaselt on veel suur hulk inimestel käes ja neid ka kasutatakse. On raske hinnata, kui palju neid päevas läbi käib, aga meie prognoosi järgi tehakse päevas paberpiletiga ligi tuhat sõitu.
Miks on piletimüügikohti nii vähe? Raha saab kaardile kanda praegu vaid bussis, bussijaamas ja Eesti Posti kontoris, mis asub samuti bussijaamas.
Müügikohas peavad olema kindlad IT-seadmed, et selliseid tehinguid teha. Aga palju meil niisuguseid kohti Viljandis ikka on? Tahame piletimüüki laiendada ka Viiratsi ja Männimäe postkontorisse.
Suurtes ostukeskustes on infopunktid, kus müüakse loto- või kontserdipileteid. Miks ei võiks bussipiletite müüki sinna viia?
Iga müügipunkt maksab. Kui inimene ostab kaardi või kannab sellele raha näiteks Eesti Postis, siis kuus protsenti summast võtab Eesti Post endale. Kui ta teeb tehingu bussis, siis mingit vahendustasu pole.
Teadlik tarbija ei taha tõenäoliselt vahendajatele maksta. Ilmselt on mõistlik osta bussijuhi käest, ehkki siis võivad bussid graafikust välja langeda.
Ostke sealt, kus on mugavam, ja arvestage, et tipptundidel bussist osta ei saa.
Piletimüügiga on alati seotud ka kulud ja need tuleb eelarvesse sisse kirjutada. Kõik ei saa olla majanduslikult tohutult efektiivne. Tähtis on see, et süsteem tervikuna toimiks.
Ega maavalitsuses ole kaalutud bussipiletite hinna tõstmist?
Ei. Praegu on piletitulu ja riigi dotatsiooni vahekord selline, et linnaliinide sõitja, kes ostab 50-sendise pileti, tasub sõidu eest 40 protsenti selle tegelikust hinnast. Pileti hinna tõstmist ei ole arutluse all olnud.